laupäev, 13. detsember 2014

Rohtsete dekoratiivtaimede vegetatiivne paljundamine.


  Vegetatiivseks paljundamiseks võib pidada taimede mitte sugulisel teel paljundamist kasutade taime vegetatiivseid osi.

    Kõige lihtsamaks vegetatiivseks paljundamise viisiks võib pidada jagamist. Peaaegu kõiki aia tavalisemaid püsililli võib jagada. Meetod sobib sellistele püsililledele, millel on sitked ja töötlemist taluvad jured ja mis kasvavad uusi võsusid eelmiste kõrvale, moodustades mätta- või vaibalaadseid puhmikuid.
    Puhmikute jagamine kodustes tingimustes on kõige kergem, kiirem ja kindlam viis. Jagamist vajav puhmik kaevataks maa seest välja ja jaotatakse labida või aiahargiga osadeks ning istutatakse kohe ettevalmistatud kasvukohale. Jagamisega kanduvad edasi ka sorditunnused mis seemnetest paljundades kaotsi kipuvad minema. Jagamisega saaks hakkama iga aiasõber.
    Põhireegli järgi jagatakse suve keskel ja lõpul õitsevaid püsililli varakevadel, kui uued võsud alustavad kasvu. Kevadel ja suvealgul õitsevad taimed jagatakse see vastu  kohe pärast õitsemist või suve lõpus. Mõningad madalakasvulised kannatavad jagamist kogu kasvuperioodi jooksul.
   Mõned püsililled nagu näiteks harilik füüsal  ja täpiline metsvits levivad pikkade maa-aluste risoomidega. Neid on kerge välja kaevata ja mujale istutada.
  Maapealseid võsundeid kasvatavad kadakkaer, roomav metsvits, akakapsas, villane nõianõges ja mitmed muud alpi- ning pinnakattetaimed. Võsunditega võib paljundada kevadest- septembrini.
Siberi võhumõõk (Iris sibirica)- Iriseid saab hõlpsasti paljundada jagades kas kevadel või eriti just aediirist suvel õitsemise järel.


  Tütarsibulate eemaldamine emasibulast oleks juba nagu hooldustöö ja taimedele vajalik. Kui sibul-
lilled on kasvanud tihedasse kobarasse kokku ja on kidurad siis tuleks sibulad üles kaevata ja tütred lahutada emast. Sibulatel eemaldatakse ka üleliigsed  kuivanud soomused. Suuremad sibulad istutatakse kohe peenrasse tagasi, pisemad aga kosuvad pottides mõned aastat enne kui kasvukohale pääsevad.
  Võimalik on ka juurmugultaimi jagada. Juurmugulate jagamine toimub kas sügisel või kevade. Jao-
tatud juurmugulale jäetakse mugul koos hästi arenenud juurte ja 2..3 pungaga. Kui sügisel pole mugulad hästiarenenud pungi näha siis jäetakse jagamine kevadeks.

  Pisut keerulisemaks paljundamiseks on  pistikud kuigi ilmselt kes oskab ei pea seda üldse mitte raskeks.
  Pistikud. See meetod nõuab veidi oskust, hoolsust ja kogemust. Palju püsililli võib paljundada juurutades noori võrseid. Pistik võib olla oma kasvu alguses olev terve võrse (varrepistik) või noorest võrsest lõigatud latv. Varrepistik tuleb võtta varakevadel, kui uued võrsed on alles mõne sentimeetri pikkused. Ladvapistikuid võetakse suve algul. Juurutamise periood on hoolsust ja täpsust nõudev.
Pistikud tuleb hoida niiskes keskkonnas nt. pottides kilega kaetuna. Kasvu muld peab olema pidevalt niiske kuid mitte märg. Kui pistikut on juurdunud peab neid paari nädala jooksul harjutama kuivema õhuga võttes iga päev kile pistikutelt järjest pikemaks ajaks ära.

Igihaljas ibeeris (Iberis sempervirens)- Mitmeaastaseid ibeeriseid paljundatakse pistikutega varasuvel või vanu taimi jagatakse õitsemise järel.


   Juurepistikud nõuavad kogemust ja hoolsust. Juurepistikuga paljundatakse taimi, millel on sammasjas sügavale tungiv juur. Sammasjuurega taim kaevatakse üleni maast välja ja selle külgjuur-
test lõigatakse 5-8 cm pikkused jupid. Jupid võib istutada kohe kasvukohale või ettekasvatus kasti aga peab jälgima, et juured oleksid mullas ja risoomi pealmineosa mullapinnal. Istutisi tuleb korralikult kasta ja vajadusel varjutada(varjutatakse päikesepaiselise ilma korral)

Ungari mesiohakas (Ehinops bannaticus)-paljundatakse kas jagamisena kevadel või juurepistikute abil talvel kasvuhoones.

    Minu veel väikene aiapidaja kogemus pole andnud võimalust kõiki meetodeid kasutada aga esimesena kasutaksin taime jagamise viisi kuna sellel näib olevat kõige väiksem oht taimele oma oskamatusega liiga teha ja jagamine on suurele taimele hooldusenagi kasulik. Jagatud puhmikud juurduvad kiiresti ja kasvavad jõudsasti kuna juurtel on rohkem ruumi uues kasvukohas. Sama julgesti ma soovitaksin tütarsibulate jagamist kuna sealgi on ohutegur väike ja noored sibulad ei mahu kobaras suureks kasvama ja taimekesed jäävad kiduraks. Kindlasti proovin ma algaval hooajal ka teisi meetodeid ja kui isiklik kogemustepagas on suurem siis julgen võib-olla ka neid soovitada.
   Aukartusest looduse vastu ei julge ma soovitada juurpistikutega paljundamist kuna oskamatusega võib vanale taimele liiga teha ja juurepistiku kasvukoha tingimusi tuleb hoolsasti jälgida.
  Õnnestumine julgustab ja õpitarkus innustab proovima.



kasutatud materjal:
Raamat "Püsililled" Pentti Alanko 2009. a Varrak.
Räpina aianduskool   Katrin Uurman.http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/


pildid veebiaadressidelt:
http://www.oakleafgardening.com/plants/iberis-sempervirens/
https://www.99roots.com/en/plants/siberian-iris-ottawa-p38234
https://borderlinegardendesign.wordpress.com/2011/03/31/jacksons-show-garden-design-competition/

reede, 12. detsember 2014

Püsililled



     Püsililled on rohttaimed kelle eluiga on pikem kui kaks aastat. Suvelilled see vastu kasvavad, õitsevad ja kasvatavad seemned ühe aasta jooksul ning järgmisel aastal on vaja seemnest kasvatada uued suvelilled, mis õitsevad rohkesti. 
    Püsililled on grupeeritud kasvuea järgi kolme gruppi, lühiealised- taimed vajavad uuendamist kolme kuni viie aasta möödudes, keskmise elueaga- vajavad värskendust või ümber istutust kaheksa kuni kümne aasta möödudes ning pikaealised- vajavad noorendamist mõnekümne aasta möödudes.

  Kui välja tuua püsilille eeliseid ja puuduseid suvelillede suhtes siis suurimaks plussiks peaksin tunduvalt väiksemat hoolt vajavat aeda. Püsililled ei vaja igaaastast istutusala ettevalmistamist ja ära jääb ka kevadine suur istutamine, seemnetest istikute kasvatamine. See eest püsililled paljundamine seemnest ei anna üldsegi nii ilmekat tulemust kui suvelilledel. Seemned idanevad kaua ja idanevuse protsent on umbes 50% ning pisikesed istikud kasvavad õisikandvaks alles mõne aastaga. 
  Püsililled ei vaja erilist hoolt va. kaugele aretatud rühmapüsikud, kuid kui valid kasvukohale sobivad taimed siis kasvavad nad jõudsalt on lopsakad ja õitsevad rohkelt. Elujõulised taimed mis on istutaud õige istutusvahega ei lase vahele kasvada umbrohtu seega  jääb ära ka peenra rohimine. Püsililled kasvavad ise suuremaks ja neid saab paljundada vegetatiivselt jagades puhmaid väiksemaks või lahutada emasibulast tütarsibulaid. Valides taimed peenrasse erineva õitseajagi siis saame juba vara kevadest kuni hilissügiseni õitsvat aeda nautida. Näiteks: mai kuus õitseb juba kevadadoonis, kõrge priimula, roomav sinilatv, võsaülane, metsülane, karvane piiphein,  oktoobrini harilik päikesesilm,  hiina siidpööris, õiekas aster,  kambria ebamagun, kanarpikk, sarvkannike õitseb maist  kuni oktoobrini välja.
  Puuduseks peaksin võimukaid taimi kes kasvavad jõuliset ja tõrjuvad ilma vahele sekkumata enda kõrvalt nõrgemad välja. Külmaõrnasid püsililli tuleb külma eest viia talvituma siseruumidesse.

         Tunneme siis ilusast, lopsakast ja kauaõitsevast lilleaiast rõõmu sest püsililleaias on aega ka pilk maas kõrgemale tõsta.




 kasutatud materjal:
Raamat "Püsililled" Pentti Alanko 2009. a Varrak.
Räpina aianduskool http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113  Katrin Uurman.

pilt veebiaadressilt:
 http://infomedia7.com/tag/garden-flowers

fotokollaažid püsililledest.



  •  Poolvarjulisse ja toitainerikkale pinnasele sobivad püsililled.
 helmikspööris (Heuchera), kevadine seahernes (Lathyrus vernus), koldnõges (Lamium galeobdolon,) aed-kuutõverohi (Polygonatum x hybridum) suuereleheline brunnera (Brunnera macrophylla)







  •  Varjuline kasvukoht ja happeline pinnas
    tõnnikeselehine ebamagun (Meconopsis betonicifolia), kolmiklill (Trillium), tipmine puksrohi (Pachysandra terminalis), lõhnav varjulill (Galium odoratum), hosta (Hosta)


  • Päikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kasvukohale sobivad püsililled.
 nõmm-liivatee (Thymus serphyllum), kanarbik (Calluna vulgaris), nurmnelk (Dianthus deltoides), harilik kukehari (Sedum acre), mägisibul (Sempervivum)





 pildid linkidelt:
http://quutamopuutarha.blogspot.com/2010/02/solomon.html
http://dorsetperennials.co.uk/product/lathyrus-vernus-spring-pea/#prettyPhoto
http://www.benary.com/en/product/S1901
http://www.havlis.cz/karta.php?kytkaid=538
http://www.robsplants.com/stock/photo.php?id=46
http://livingfashion.co.nz/variety/heuchera-peach-flambe/
http://www.nurseriesonline.com.au/PAGES/Trillium.html
http://www.nordnorge.com/EN-sor-troms/?News=53
http://www.buddgardens.com/buddgardens/DONSHOSTAGARDEN.htm
http://gallery.new-ecopsychology.org/en/photo/wild_thyme_%28thymus_serpyllum%29.htm
http://www.naturespot.org.uk/species/biting-stonecrop
https://www.rhs.org.uk/plants/details?plantid=2204
 http://www.robsplants.com/plants/GaliuOdora
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/pachysandra-terminalis--green-carpet-tipmine-puksrohi-159
 http://www.hostas-store.com/product.php?a=182

kolmapäev, 19. november 2014

Generatiivne paljundamine.

Ülesandeks on põhjendada miks on suvelilli otstarbekam seemnest paljundada?

Suvelililli saab paljundada seemnest kuid ka mõningaid pistikutena.
Iseasi kas generatiivne paljundamine on kodustes tingimustes endal mõistlik ja otstarbekas teha sest see nõuab palju nõuetele vastavat ruumi mis oleks vähemalt +10 kraadi ja lausa ideaalne 18-25 plusskraadi ning kus oleks piisav valgus ja palju vaba pinda.
Oleneb ka muidugi kogustest mida kasvatada. Terve aiatäie taimede kasvatamiseks ilmselt tuleks lasta mehel ehitada küttega ja valgustusega kasvuhoone sest oma eluruumides oleks juba poolest talvest tuba seemnekaste,-karpe ja -kassette täis.
Võimalus on istikuäridest ja kasvandustest osta juba valmis istikuid.
Ilma ettekasvatamiseta oleks suvelille peenar suhteliselt igav kuna kevaded on pikad ja suved mitte ja "sügis" kärme tulema.
  Taimede ettekasvatamine annab meile võimaluse näha õitsemas ka taimi kelle seemnest õidepuhkemiseni kuluv aeg on 10...12nädalat nt. kõrge, madal, ahtalehine peiulill.  ja 13...14nädalat nt.aed-raudürt, sinilobeelia, hübriidpetuunia.
 Taimed kelle õitsemiseni kulub 8...9nädalat võib külvata avamaale kasvukohale nt. rukkilill, harilik kosmos, türgi mustköömen.

EGA park Erfurdis, Saksamaal


  Külvikasti külvtakse väikesed seemned ja ka kasutatakse seda siis kui seemneid on palju.
Kasti põhja võib panna 1-2 cm paksuse ajalehe ja siis täidetakse sõelutud kasvusubstraadiga millesse külvatakse valitud seemned. 





  Külvikarpi külvatakse väiksemaid seemneid ja kui seemneid on vähe. Karp täidetakse substraadiga analoogselt külvikastiga.

  Külvikassetti kasutatakse siis kui külvatavad seemned on suuremad, et neid on võimalik ühekaupa külvata. Kassette on plastikust ja turbast (ühekordeks kasutamiseks). Külvikasett täidetakse ääretasa substraadiga, ühtlaselt ja kõik avad ning põrutatakse vastu lauda, et tihendada veidi kasvuturvast. Seejärel markeeritakse külvikohad. Iga kasettiava keskele tehakse auguke kuhu pista seeme. Augu sügavuseks võib arvestada kolmekordne seemne suurus.
  

  Väikesed potid sobivad suurtele seemnetele, nii suurtele mida ei ole võimalik külvikasti külvata. Täidetakse samuti kasvusubstraadiga ja külvatakse seeme.

  
  Turbatabletid on spetsiaalselt turbast ja riidega kaetud vahendid mida kasutatakse siis, kui seemneid on vähe ja neid on üksikult võimalik külvata.vaata.

Kui kastid karbid valitud ja ettevalmistatud siis külitakse seemned(ridadena või hajuselt) mis kaetakse tõusempõletiku vältimiseks pestud liivaga ning seejärel pannakse katmikkiht mis on kolmekordse seemne paksune.
 PS! Imeväikeste ja valgusidanevaid seemneid ei kaeta vaid jäätakse kasvusubstraadi pinnale.

Turbatabletis kasvavaid seemneid liiva ega muu kattematerjaliga ei kaeta.

Nüüd tuleb loota jõudsa idanemise peale mida soosivad soe ruum ja piisav valgus(mitte ülearune)
Ülesandeks on veel jälgida kas kasvumaterjal on piisavalt niiske ja kasta võib ainult eelsoojendatud veega, 18 kraadi. Ja nii nad tärkavadki hoole ja armastuse all.

Et nad ikka veelgi ilusamaks ja tugevamakas kasvaksid on vaja külvikastidesse ja karpidesse külvatud taimed idulehefaasis pikeerida, et neil oleks rohkem valgus ja ruumi. Väga selge ja hea õpetus on meie õpetajal siin

3-4 nädalat peale pikeerimist tuleb taimed potistada ehk istutada potti. Potistamise  vajadusest annab märku taimede suurus. Potid valitakse vastavalt taime suurusel. Istutatakse samale kõrgusele mis enne ja juured peavad vabalt ära mahtuma. Juured ei tohi olla kõveralt ega kägaras. Ka liiga suure poti kasutamine pole hea.

Kui taimekesed on saanud õnnelikult potistatud siis on neil aega veel kasvada  ja siis saame juba istutada nad soovitud kasvukohale mis on kenasti ettevalmistaud.
Centaurea cyanus




kasutatud pildid ja õppematerjal:
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/pikeerimine.html
http://www.theseedden.com/Gallery/centaurea-cyanus.jpg
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/index.html
http://www.hortes.ee/est/seemned-sibulad/kulvitarbed/f-898
http://ak.rapina.ee/e-ope/haho/istutusalad/suvelillepeenar/p6.htm

Skarifitseerimine ja stratifitseerimine

 Võrdlev ülevaade seemnete töötlemise protsessidest mis soodustavad nende idanemist.


Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine
  • Kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnetu puhul.
  • Protsess mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks
  •  On erinevaid mooduseid
    1.   mehaaniline skarifitseerimine-  segatakse, raputatakse anumas liiva, kruusa, klaasipuruga. Liivapaberiga hõõrudes või noaga kesta vigastades.
    2.   keemiline skarifitseerimine-  kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet.
    3.   termiline skarifitseerimine-  seemnete töötlemine kuuma ja külma veega.
  •   Skarifitseerimine on ajaliselt kiire protsess 1-3 päeva


Seemnete töötlemine kuuma veega.

Seemnete töötlemine liivapaberiga, et vigastada seemne kesta.



Seemnete töötlemine noaga seemne kesta lõhesid lõigates.



 Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine
  • Kasutatakse seemnete korral kellel on pikk puhkeperiood
  • Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-,  niiskus-, õhurežiimi tingimustele teatava aja jooksul.
  •  Seemneid saab kihitada ühel viisil, liiva ja turba segus 1:1, segades, kontrollides ja õhutades substraati 1..2 korda kuus.
  • Stratifitseerimine on ajaliselt pikk protsess 1. kuust kuni 2. aastani.
Liiva ja turba segu milles seemnete idanemise protsess kiireneb.


 Täpsemalt annab selged õpetussõnad materjal mille leiate siit.

 kasutatud lingid:
 http://www.seemnemaailm.ee/articles/print.php?number=329
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=224
http://www.tlu.ee/~katrinu/kodune_5/oppematerjal.html

teisipäev, 11. november 2014

huhuhuuu...

  Olen kuulnud erinevatest õpimeetoditest ja soovitavalt peab iga inimene enda jaoks leidma ideaalse.
Kellel meist on suurepärane piltmälu, numbrimälu, teisel aga nimed kohe üldse ei talletu.
  Ma tunnistan ausalt, et igasugused võõrkeeled pole minu tugevaimad küljed, võiks lausa öelda, et kõige nõrgem koht üldse. Õnneks pole vaja meil ladinakeelt kõnekeeleks õppida piisab vaid mõnest sajast taime nimest.
  Kui meie kodutööks jäi nimede õppimine siis alustasime lühematest nimekirjadest ja täitsa üllatavalt õnnestus isegi meelde jätta. Nüüdseks on nimekirjad läinud 54 realiseks, järgmine nimekiri 73 nime ja vahepeal veel looduslikke taimi 50...huhuhuuuuu... Vaatasin seda ja alustasin algusest, vaatasin teise, kolmanda ja lõpuks veerisin lihtsalt pool mahust lihtsalt kokku. Hullumeelne!- tundus mulle sellel hetkel ja vastamiseni 2 nädalat vaid aega. Alustasin uue hooga uuesti...aga jälle sama lugu.

  Sain siis aru, et ma ei ole valmis psühholoogiliselt vaatama tõtt terve lehekülje võõraste nimedega.

   Proovin teisiti. Kõrrelistega õnnestus mul suurepäraselt õppiviis kui vaatasin järele millised nad välja näevad ja hakkasin seoseid looma. Kõik selge... Proovin suvelilledega ka. Ja siis...lõpuks olid kõik ühesugused. Vaja midagi muud. Nime kaardidki on tehtud kõrrelisi ja maitsetaimi õppides, algselt muidugi plaanisin teha kõik piltidega ja puha aga ajaliselt oleks vastamispäev märkamatult mööda läinud enne kui oleksin valmis saanud. Andsin tütrele kaardid ja tema näitas, mina vastasin...lihtne ja ladus. Siis need 54 suvelille, eraldi kaartidele. Tundus hirmus kaartide lehitsemine. Mis siis saab nüüd?


  Paar päeva ei vaadanudki seda lehte ja siis leidsin viisi mis mulle sobiks. Kirjutasin 6-7 kaupa nimesid eraldi sedelitele, ikka nii, et ühel pool ladina keeles ja teisel pool eesti keeles PS! siis ei saa silmanurgast piiluda :) Ja alustasin õpinguid. Võin olla uhke ja tulemus on endale rahuldav, unepealt veel just ei teaks kõiki aga mõtleksin vastuse siiski välja. Veel on mõni päev aega vastamiseni.


  Igal ühel meil on oma viis kuidas mälu kasutada ja mille tarbeks aga tunnistan, et olen suhteliselt mugavalt viimastel aastatel laiselnud olukorras kus pole vaja mäletada muud kui seda, et kus lapsed on ja mis neil vaja.
  Kõike seda mis koolis õpetatakse on mul ju endal tulevikus vaja nii, et loon seosed mis on püsivamad.

Olen ikka veel indu täis ja kuni ma suudan annan endast maksimumi.

kolmapäev, 5. november 2014

Morfoloogilised tunnused.








Eriogonum grande var. rubescens

Saxifraga purpurea
Tiarella
Ajuga reptans
Lavandula angustifolia

pildid linkidelt:
http://davesgarden.com/guides/pf/showimage/285222/
 http://orchidcrossley.blogspot.com/2010_03_01_archive.html
 http://blog.northerngardener.org/great-plants-for-northern-gardens-day-9-foamflower/
http://en.hortipedia.com/wiki/Ajuga_reptans
 http://www.burncoose.co.uk/site/plants.cfm?pl_id=2478

kasutatud kirjandus:
"Madalakasvulised püsililled" A. Süvalepp, M. Süvalepp

teisipäev, 4. november 2014

kui koht on vale....

   Lilled ja ka muud taimed on ilusad ja lopsakad siis kui nad elavan täisväärtuslikku elu. Saavad vajalikul hulgal valgust, niiskust ja toitaineid. Ilmselt ei kohaneks varsakabi kunagi kõrbes ja kaktus ei rajaks elu sisse isegi sunniviisiliselt tiigikaldale.
Varsakabi- Caltha palustris
   Taimed kes vajavad toitaineterikast ja niisket mulda (mesofüüdid) (nt:päevaliilia, kuutõverohi jt.) on keerulises olukorras liivasel ja paesel maal mida aga armastavad jäägitult kserofüüdid(nt: mägisibul, kukehari,kadakkaer).







 Niiskuselembesed on kuivas kidurad ja värvist ära,puudub lopsakus ja õitsemine on kasin või puudub hoopiski. Nende lehed on suured ja õhukesed ega suuda niiskust hoida. Stepialadel, kivikutel, nõmmede- ja paepealsetel aladel kasvavad taimed on paksude, lihavate väikeste karvadega varustatud lehtedega mis hoiavad hästi niiskuse tagavarasid.

Filipendula- angervaks, on niiske kasvukohaga kohastunud taim e.hügrofüüd



   Kõrgekasvulised püsililled vajavad igal aastal uute võsude kasvatamiseks palju toitaineid seega toitainete ja huumuse vaene muld pidurdab taime kasvu ja õite rohkust. Liigniiskes mullas on aga hapniku puudus ja taime juured kipuvad mädanema. Stepi taimed mis tahavad hästi õhutatud maad, liivast või kivist ei talu just liigset niiskust ja rasket mulda.
  Nad pole päris nõus ilutsema päikesepaistes aga puudealuses kiviktaimlas tunnevad ennast kuninglikult.
   Mulla happelisust ja toitainete väärtus on võimalik mullas tasakaalustada kuid looduslikku niiskust ja valgust on keerulisem reguleerida.
  Liigniiskust ja üleujutusi taluvad vähesed taimed muidugi va. varsakabi, vesikupp, valge vesiroos.

   Seega oleks mõistlik lasta taimede lkasvada neile sobivas kasvukohas ja mõelda kus nad looduses ise kasvaksid. Soodsad tingimused annavad meile kauni vaatapildi vähese vaevaga. Kauneid taimi on parasjagu palju, et igale kasvukohale vastavalt saaks kujundada lopsaka ja kauaõitseva aia  ilma, et peaks maailma muutma.

Pildid linkidelt:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_varsakabi
 http://aiakujundus.planet.ee/kodukas%202013/tehtud%20tood/kiviktaimla.JPG
 http://anneaed.blogspot.com/2011/05/magisibulad.html
 http://www.oakridgegardencentre.com/wp-content/uploads/2011/06/filipendula2.jpg

esmaspäev, 3. november 2014

Lillede klassifikatsioon

I. ülesanne

 Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled e. püsikud üksteisest?

  •   Üheaastastele lilledele on omane kasvada ühe aasta jooksul seemnest, puhkeda õitsele, viljuda ja kasvatada seemned.                        
saialill- Calendula oficinalis
lillhernes- Lathyrus odoratus
                                                                                                          
sinilobelia- Lobelia erinus













  •  Kaheaastased lilled kasvatavad esimesel aastal lehed ja varred ning teisel aastal õitsevad viljuvad ja kasvatavad seemned


verev sõrmkübar- Digitalis purpurea

aed-lõosilm - Myosotis alpestris


tokkroos- Alcea rosea




















  • Mitmeaastasteks lilledeks e. püsikuteks loetakse lilli mille eluiga on pikem kui kaks aastat.


helmikpööris- Heuchera sp.

Lähis- kirburohi - Polygonum affin

punane siilkübar- Echinacea purpurea



pildid linkidelt:
 http://botanix.org/lathyrus-odoratus-sweet-pea/
http://www.croftonplants.co.uk/products/details/?id=61
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Calendula_officinalis_and_sky.jpg
http://www.botanika.lt/kolekcijos/Digitalis%20purpurea2.html
http://www.zcjh.cz/picture/Filunafotky/Mate%E8nice/Myosotis%20alpestris4.jpg
http://www.guiadejardineria.com/conoce-a-la-malva-real-o-alcea/
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heuchera_cultivars_at_BBC_Gardeners%27_World.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/Bistorta_affinis#mediaviewer/File:Polygonum.jpg
http://www.toroplanet.com/flowers_plants/echinacea_purpurea-pictures-87.html

Väikesed sammud aitavad teha suuri samme

Samm-sammult liigun eesmärgi poole ja see tunne, et õpin vaid endale on väga tugevalt tunda. Suurt survet pole samas on rida kohustusi mis ära teha. Seni kuni kõik veel huvi pakub on need ülesanded vaid juhiks mis juhivad õiges suunas. Algselt ülekohtuselt palju ladinakeelseid taimenimesid õppida ei näigi enam nii asjatu, mis siis ikka, tuleb ennast veidike rohkem sundida olulist meeles pidama mida just kodus lastega vaja läinud pole. Igal juhul olen ma täis indu ja uudishimu ning ootan juba kevadet mil julgelt saab mõne uue peenraga alustada.

Lagurus ovatus - jänesesaba, minu hetke lemmik kõrreline.
 
http://www.mooiemoestuin.nl/2012/06/page/2/

pühapäev, 19. oktoober 2014

nr. 2 kodutöö

Sort: 'Rosenschleier'
Liiginimi eesti keeles :kipslill 'Rosenschleier'
Liiginimi ladina keeles: Cypsophila x hybrida 'Rosenschleier'
Perekond: kipslill, Cypsophila
Sugukond: nelgilised, Caryophyllaceae Juss
Tunnus: Hübriidile viitab x ladina keelses liiginimes.




http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=253&cid=165&cgid=

sügisene seemnekülv

Tere!

Olen ennast innukalt sidunud Räpina aianduskooliga, et tegeleda tulevikus julgelt oma meelepärase tegevusega.
Esimese kodutööna jagan oma esimest mõistekaarti mis põhineb taimedesüstemaatika põhimõistetel
Vaadata saab siit.