laupäev, 13. detsember 2014

Rohtsete dekoratiivtaimede vegetatiivne paljundamine.


  Vegetatiivseks paljundamiseks võib pidada taimede mitte sugulisel teel paljundamist kasutade taime vegetatiivseid osi.

    Kõige lihtsamaks vegetatiivseks paljundamise viisiks võib pidada jagamist. Peaaegu kõiki aia tavalisemaid püsililli võib jagada. Meetod sobib sellistele püsililledele, millel on sitked ja töötlemist taluvad jured ja mis kasvavad uusi võsusid eelmiste kõrvale, moodustades mätta- või vaibalaadseid puhmikuid.
    Puhmikute jagamine kodustes tingimustes on kõige kergem, kiirem ja kindlam viis. Jagamist vajav puhmik kaevataks maa seest välja ja jaotatakse labida või aiahargiga osadeks ning istutatakse kohe ettevalmistatud kasvukohale. Jagamisega kanduvad edasi ka sorditunnused mis seemnetest paljundades kaotsi kipuvad minema. Jagamisega saaks hakkama iga aiasõber.
    Põhireegli järgi jagatakse suve keskel ja lõpul õitsevaid püsililli varakevadel, kui uued võsud alustavad kasvu. Kevadel ja suvealgul õitsevad taimed jagatakse see vastu  kohe pärast õitsemist või suve lõpus. Mõningad madalakasvulised kannatavad jagamist kogu kasvuperioodi jooksul.
   Mõned püsililled nagu näiteks harilik füüsal  ja täpiline metsvits levivad pikkade maa-aluste risoomidega. Neid on kerge välja kaevata ja mujale istutada.
  Maapealseid võsundeid kasvatavad kadakkaer, roomav metsvits, akakapsas, villane nõianõges ja mitmed muud alpi- ning pinnakattetaimed. Võsunditega võib paljundada kevadest- septembrini.
Siberi võhumõõk (Iris sibirica)- Iriseid saab hõlpsasti paljundada jagades kas kevadel või eriti just aediirist suvel õitsemise järel.


  Tütarsibulate eemaldamine emasibulast oleks juba nagu hooldustöö ja taimedele vajalik. Kui sibul-
lilled on kasvanud tihedasse kobarasse kokku ja on kidurad siis tuleks sibulad üles kaevata ja tütred lahutada emast. Sibulatel eemaldatakse ka üleliigsed  kuivanud soomused. Suuremad sibulad istutatakse kohe peenrasse tagasi, pisemad aga kosuvad pottides mõned aastat enne kui kasvukohale pääsevad.
  Võimalik on ka juurmugultaimi jagada. Juurmugulate jagamine toimub kas sügisel või kevade. Jao-
tatud juurmugulale jäetakse mugul koos hästi arenenud juurte ja 2..3 pungaga. Kui sügisel pole mugulad hästiarenenud pungi näha siis jäetakse jagamine kevadeks.

  Pisut keerulisemaks paljundamiseks on  pistikud kuigi ilmselt kes oskab ei pea seda üldse mitte raskeks.
  Pistikud. See meetod nõuab veidi oskust, hoolsust ja kogemust. Palju püsililli võib paljundada juurutades noori võrseid. Pistik võib olla oma kasvu alguses olev terve võrse (varrepistik) või noorest võrsest lõigatud latv. Varrepistik tuleb võtta varakevadel, kui uued võrsed on alles mõne sentimeetri pikkused. Ladvapistikuid võetakse suve algul. Juurutamise periood on hoolsust ja täpsust nõudev.
Pistikud tuleb hoida niiskes keskkonnas nt. pottides kilega kaetuna. Kasvu muld peab olema pidevalt niiske kuid mitte märg. Kui pistikut on juurdunud peab neid paari nädala jooksul harjutama kuivema õhuga võttes iga päev kile pistikutelt järjest pikemaks ajaks ära.

Igihaljas ibeeris (Iberis sempervirens)- Mitmeaastaseid ibeeriseid paljundatakse pistikutega varasuvel või vanu taimi jagatakse õitsemise järel.


   Juurepistikud nõuavad kogemust ja hoolsust. Juurepistikuga paljundatakse taimi, millel on sammasjas sügavale tungiv juur. Sammasjuurega taim kaevatakse üleni maast välja ja selle külgjuur-
test lõigatakse 5-8 cm pikkused jupid. Jupid võib istutada kohe kasvukohale või ettekasvatus kasti aga peab jälgima, et juured oleksid mullas ja risoomi pealmineosa mullapinnal. Istutisi tuleb korralikult kasta ja vajadusel varjutada(varjutatakse päikesepaiselise ilma korral)

Ungari mesiohakas (Ehinops bannaticus)-paljundatakse kas jagamisena kevadel või juurepistikute abil talvel kasvuhoones.

    Minu veel väikene aiapidaja kogemus pole andnud võimalust kõiki meetodeid kasutada aga esimesena kasutaksin taime jagamise viisi kuna sellel näib olevat kõige väiksem oht taimele oma oskamatusega liiga teha ja jagamine on suurele taimele hooldusenagi kasulik. Jagatud puhmikud juurduvad kiiresti ja kasvavad jõudsasti kuna juurtel on rohkem ruumi uues kasvukohas. Sama julgesti ma soovitaksin tütarsibulate jagamist kuna sealgi on ohutegur väike ja noored sibulad ei mahu kobaras suureks kasvama ja taimekesed jäävad kiduraks. Kindlasti proovin ma algaval hooajal ka teisi meetodeid ja kui isiklik kogemustepagas on suurem siis julgen võib-olla ka neid soovitada.
   Aukartusest looduse vastu ei julge ma soovitada juurpistikutega paljundamist kuna oskamatusega võib vanale taimele liiga teha ja juurepistiku kasvukoha tingimusi tuleb hoolsasti jälgida.
  Õnnestumine julgustab ja õpitarkus innustab proovima.



kasutatud materjal:
Raamat "Püsililled" Pentti Alanko 2009. a Varrak.
Räpina aianduskool   Katrin Uurman.http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/


pildid veebiaadressidelt:
http://www.oakleafgardening.com/plants/iberis-sempervirens/
https://www.99roots.com/en/plants/siberian-iris-ottawa-p38234
https://borderlinegardendesign.wordpress.com/2011/03/31/jacksons-show-garden-design-competition/

reede, 12. detsember 2014

Püsililled



     Püsililled on rohttaimed kelle eluiga on pikem kui kaks aastat. Suvelilled see vastu kasvavad, õitsevad ja kasvatavad seemned ühe aasta jooksul ning järgmisel aastal on vaja seemnest kasvatada uued suvelilled, mis õitsevad rohkesti. 
    Püsililled on grupeeritud kasvuea järgi kolme gruppi, lühiealised- taimed vajavad uuendamist kolme kuni viie aasta möödudes, keskmise elueaga- vajavad värskendust või ümber istutust kaheksa kuni kümne aasta möödudes ning pikaealised- vajavad noorendamist mõnekümne aasta möödudes.

  Kui välja tuua püsilille eeliseid ja puuduseid suvelillede suhtes siis suurimaks plussiks peaksin tunduvalt väiksemat hoolt vajavat aeda. Püsililled ei vaja igaaastast istutusala ettevalmistamist ja ära jääb ka kevadine suur istutamine, seemnetest istikute kasvatamine. See eest püsililled paljundamine seemnest ei anna üldsegi nii ilmekat tulemust kui suvelilledel. Seemned idanevad kaua ja idanevuse protsent on umbes 50% ning pisikesed istikud kasvavad õisikandvaks alles mõne aastaga. 
  Püsililled ei vaja erilist hoolt va. kaugele aretatud rühmapüsikud, kuid kui valid kasvukohale sobivad taimed siis kasvavad nad jõudsalt on lopsakad ja õitsevad rohkelt. Elujõulised taimed mis on istutaud õige istutusvahega ei lase vahele kasvada umbrohtu seega  jääb ära ka peenra rohimine. Püsililled kasvavad ise suuremaks ja neid saab paljundada vegetatiivselt jagades puhmaid väiksemaks või lahutada emasibulast tütarsibulaid. Valides taimed peenrasse erineva õitseajagi siis saame juba vara kevadest kuni hilissügiseni õitsvat aeda nautida. Näiteks: mai kuus õitseb juba kevadadoonis, kõrge priimula, roomav sinilatv, võsaülane, metsülane, karvane piiphein,  oktoobrini harilik päikesesilm,  hiina siidpööris, õiekas aster,  kambria ebamagun, kanarpikk, sarvkannike õitseb maist  kuni oktoobrini välja.
  Puuduseks peaksin võimukaid taimi kes kasvavad jõuliset ja tõrjuvad ilma vahele sekkumata enda kõrvalt nõrgemad välja. Külmaõrnasid püsililli tuleb külma eest viia talvituma siseruumidesse.

         Tunneme siis ilusast, lopsakast ja kauaõitsevast lilleaiast rõõmu sest püsililleaias on aega ka pilk maas kõrgemale tõsta.




 kasutatud materjal:
Raamat "Püsililled" Pentti Alanko 2009. a Varrak.
Räpina aianduskool http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113  Katrin Uurman.

pilt veebiaadressilt:
 http://infomedia7.com/tag/garden-flowers

fotokollaažid püsililledest.



  •  Poolvarjulisse ja toitainerikkale pinnasele sobivad püsililled.
 helmikspööris (Heuchera), kevadine seahernes (Lathyrus vernus), koldnõges (Lamium galeobdolon,) aed-kuutõverohi (Polygonatum x hybridum) suuereleheline brunnera (Brunnera macrophylla)







  •  Varjuline kasvukoht ja happeline pinnas
    tõnnikeselehine ebamagun (Meconopsis betonicifolia), kolmiklill (Trillium), tipmine puksrohi (Pachysandra terminalis), lõhnav varjulill (Galium odoratum), hosta (Hosta)


  • Päikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele kasvukohale sobivad püsililled.
 nõmm-liivatee (Thymus serphyllum), kanarbik (Calluna vulgaris), nurmnelk (Dianthus deltoides), harilik kukehari (Sedum acre), mägisibul (Sempervivum)





 pildid linkidelt:
http://quutamopuutarha.blogspot.com/2010/02/solomon.html
http://dorsetperennials.co.uk/product/lathyrus-vernus-spring-pea/#prettyPhoto
http://www.benary.com/en/product/S1901
http://www.havlis.cz/karta.php?kytkaid=538
http://www.robsplants.com/stock/photo.php?id=46
http://livingfashion.co.nz/variety/heuchera-peach-flambe/
http://www.nurseriesonline.com.au/PAGES/Trillium.html
http://www.nordnorge.com/EN-sor-troms/?News=53
http://www.buddgardens.com/buddgardens/DONSHOSTAGARDEN.htm
http://gallery.new-ecopsychology.org/en/photo/wild_thyme_%28thymus_serpyllum%29.htm
http://www.naturespot.org.uk/species/biting-stonecrop
https://www.rhs.org.uk/plants/details?plantid=2204
 http://www.robsplants.com/plants/GaliuOdora
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/pachysandra-terminalis--green-carpet-tipmine-puksrohi-159
 http://www.hostas-store.com/product.php?a=182