Pinacea - männilised
Abies - nulg
Abies alba- euroopa nulg e. valge nulg
Areaal: |
Kesk-
ja Lõuna–Euroopa mägedes. |
Suurus: |
35-40
(65) m, tüve läbimõõt
kuni 2 m. |
Võra: |
Noortel
puudel koonusjas, vanadel tipust ümardunud.
Oksad paiknevad horisontaalselt ja selgelt märgatavates
männastes. Laasub alt varakult |
Koor,
võrsed: |
tüvekoor
sile, helehall, sageli vaigumuhkudega, vanemas
eas tumeneb ja muutub plaatjaks. Noored võrsed
hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega.
Pungad helepruunid , vaiguta. |
Okkad: |
1,5-2,5 cm pikad, jäigad,
pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad
õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud.
Valguse käes paiknevad okkad püstiselt,
varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas. |
Käbid: |
Isaskäbid paiknevad võra
keskosas, värvuselt kollakad või punakad.
Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt
rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad,
10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused
ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning
on pöördunud aluse suunas. Käbid
valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe
koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed,
helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga. |
Kasvutingimused: |
külmakindel,
eelistab kõrge õhuniiskusega talvesid.
Tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Nõudlik
mullaviljakuse suhtes, tahab värskeid liiv
savimuldi. Väga varjutaluv. Sammasjuurestikuga
väga tormikindel puu. Eluiga 300-500 aastat. |
Kasutamine: |
Puitu
kasutatakse nii sae- kui paberitööstuses,
heade resonantsiliste omaduste tõttu kasutatakse
ka muusikariistade valmistamiseks. Vaigust toode
takse tärpentini ja okastest nuluokkaõli,
mida kasutatakse farmaatsiatööstuses.
Euroopas üks põhilisi jõulupuid. |
Kasvatamine
Eestis: |
alates
19.sajandist mõisaparkides. Karmimatel
talvedel esineb palju külmakahjustusi ja
seetõttu pole Eesti mandriosas palju suuremaid
puid. Mõningates kohtades on andnud ka
looduslikku uuendust. |
|
Abies alba- euroopa nulg e. valge nulg
|
Abies balsamea- palsamnulg
Areaal:
|
Põhja-Ameerika
idaosa. |
Suurus: |
15-25
(38) m, tüve läbimõõt
kuni 0,6 (0,9) m. |
Võra:
|
korrapäraselt
koonusjas, pika terava tipuga, tihe. Alumised
oksad paiknevad horisontaalselt. |
Koor,
võrsed: |
tüvekoor
õhuke helehall, suurte vaigumuhkudega,
vanemas eas plaat jas. Noored võrsed hallikaspruunid,
hõredalt hallikarvased. Pungad koonus jad,
punakaspruunid ja vaigused. |
Okkad:
|
1,5-3,5
cm pikad, kergesti murduvad, pealt tumerohelised,
alt heledamad. Okka tipus sisselõige. Valguse
käes okkad poolpüstiselt, varjus kammitult. |
Käbid: |
Isaskäbid
paiknevad võra keskosas, värvuselt
punakad. Emaskäbid asuvad võra tipuosas,
noorelt tumevioletsed, kaetud kollakasvalge vaiguga,
valminult tumepruunid, 4-9 cm pikad. Õitseb
mais, valmib oktoobris, koos käbide pudenemisega,
nii et puule jääb ainult käbiroots.
Seemned tumepruunid, tume-violetse tiivaga. |
Kasvutingimused: |
pakasekindel.
Poolvarjutaluv, eelistab parasniiskeid mineraal-
ja turbamuldi. Väga plastiline ja tugev juurestik.
Eluiga 150-200 aastat. |
Kasutamine:
|
puitu
kasutatakse paberitööstuses. Eelkõige
kasvatatakse vaigu saa mi seks. |
Kasvatamine
Eestis: |
levinud
pargipuuna, kuid on rajatud ka üksikuid metsakultuure.
Kaotab dekoratiivse välimuse kahjuks juba
50-60 aastaselt ja väga palju esineb juure
pessu ning okkatäi kahjustusi. Annab küllaltki
hästi looduslikku uuendust. |
|
Abies balsamea- palsamnulg
|
Abies concolor- hall nulg
Areaal: |
Põhja-Ameerika lääneosa
mäestikes. |
Suurus: |
40-60 m, tüve läbimõõt
kuni 1,8 m. |
Võra: |
noorelt koonusjas, vanemas eas
kuhikjas. Vabalt kasvades võib võra
ulatuda maani. |
Koor, võrsed: |
tüvekoor tuhkjashall, sile,
paks, vanemas eas pikuti lõhenev. Noored
võrsed pruunikasrohelised või hallikad.
Pungad ovaalsed, kollakasrohelised, läikivalt
vaigused. |
Okkad: |
4–8 cm pikad, tipust teravnevad,
kuid pehmed. Mõlemalt küljelt sinakas¬rohelised
või hallikad. Valguse käes paiknevad
poolpüstiselt, kõverdunult, var¬jus
kamjalt. |
Käbid: |
Isaskäbid paiknevad võra
keskosas, värvuselt rohekad või punakad.
Emas¬käbid asuvad võra tipuosas,
noorelt rohelised või lillakaspunased,
valminult hallikaspruunid, 7-13 cm pikad. Õitseb
mais, käbid valmivad ja lagunevad ok-toobris.
Seemned pruunid, suure helepruuni tiivaga. |
Kasvutingimused: |
külmakindel, kahjustusi on
esinenud ainult karmimatel talvedel. Eelistab
värskeid liivsavi muldasid. Küllaltki
valgusnõudlik. Eluiga 300-350 aastat. |
Kasutamine: |
peamiselt saematerjalina. Kasvatatakse
ka jõulupuuna. |
Kasvatamine Eestis: |
väga dekoratiivne ilupuu,
sobib nii üksikpuuna kui ka rühma¬dena
kasvatamiseks. Meie tingimustes on väga valgusnõudlik.
Annab ka loo-duslikku uuendust. Suurimad puud
Eestis on 27 m kõrged |
|
Abies concolor- hall nulg
|
Abies koreana- korea nulg
|
Abies koreana- korea nulg
|
Abies sibirica- siberi nulg
Areaal:
|
Ida-Euroopa
lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid
ja Põhja-Mongoolia.. |
Suurus: |
30…40
m, tüve läbimõõt kuni 1m. |
Võra:
|
kitsas,
koonusjas. Vabalt kasvades võib ulatuda maani.
Oksad peened, rippuvad. |
Koor,
võrsed: |
Tüvekoor
tumehall, õhuke, vanemas eas veidi lõhenev. Noored
võrsed hallikad, pruunide karvadega. Pungad ümarad,
kaetud rohekashalli vaigukihiga. |
Okkad:
|
1-3
cm pikad, painduvad, tipp ümardunud või sisselõikega.
Pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad
õhulõheribad. Valguse käes suunatud tihedalt võrse
tipu suunas, varjus tavaliselt kamja asetusega.
Püsivad puul 7-11 aastat. |
Käbid: |
Isaskäbid
paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või
punakad. Emaskäbid asuvad võra tipuosas, noorelt
rohelised või lillakad, hiljem helepruunid, 5-9
cm pikad, püstised. Õitseb mais, käbid valmivad
septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos käbide
pudenemisega, nii et puule jääb ainult käbiroots.
Seemned helepruunid, läikivad, helepruuni või
tumevioletja tiivaga. |
Kasvutingimused: |
Pakasekindel,
kuid ei talu hiliskülmasid. Mulla suhtes nõudlik,
eelistab viljakaid, hea drenaažiga mineraalmuldi.
Varjutaluv ja küllatki halvasti laasuv, kuivad
oksad püsivad kaua. Sammasjuurestik. Eluiga 150-200
aastat. |
Kasutamine:
|
puidu
saamiseks. Nuluvaiku ja okstest saadavat nuluõli
kasutatakse ka ravimi- ja parfümeeriatööstuses. |
Kasvatamine
Eestis: |
väga
palju esineb ilupuuna mõisaparkides. Linnahaljastuses
kasutada ei saa, kuna ei talu saastunud õhku.
On rajatud ka metsakultuure. Vähesel määral
annab ka Eestis looduslikku uuendust. |
|
Abies sibirica- siberi nulg
|
Larix- lehis
Larix decidua- euroopa lehis
Areaal: |
Kesk-Euroopa mäestikes ja
Lõuna-Poolas. |
Suurus: |
40-50 m, tüve läbimõõt
kuni 1,5 m. |
Võra: |
noores eas koonusjas, hiljem laiuv,
ebakorrapärane, vanemad oksad horisontaalsed
või rippuvad. |
Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikaspruun, pikuti
lõhenev, vanemas eas paksu korbaga. Noored
võrsed hallikad, helekollased. Pungad kerajad,
pruunid , vaigused. |
Okkad: |
pikkvõrsetel ühekaupa,
lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3
cm pikad, pehmed. Puhkevad aprilli lõpul,
kolletuvad ja varisevad novembri algul. |
Käbid: |
moodustuvad lühivõrsetel.
Isaskäbid võrsete alumisel küljel,
rohekad või kollakad. Emaskäbid punased
või rohelised, õitsemise ajal püstised.
Valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad, kattesoomuste
tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja.
Õitseb mai algul, seeme valmib septembri
lõpus - oktoobris. Käbid avanevad
halvasti, seemned varisevad järgmise aasta
aprillist suve lõpuni. Tühjad käbid
jäävad mitmeks aastaks puule, noor võrse
võib kasvada läbi käbi. Seemned
helepruunid. |
Kasvutingimused: |
külmakindel, valgusenõudlik.
Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Juurestik
hästi arenenud. Eluiga kuni 500 aastat. |
Kasutamine: |
väärtuslik puit. |
Kasvatamine Eestis: |
väga palju vanades parkides,
on rajatud ka üksikuid metsakultuure. Andnud
vähesel määral ka looduslikku uuendust.
Ebasoodsates kasvukohtades esineb lehisevähikahjustusi. |
|
Larix decidua- euroopa lehis
|
Larix sibirica- siberi lehis
Areaal: |
Ida-Euroopa lauskmaa põhja-
ning kirdeosas, Uuralites, Lääne-, Kesk-
ja Lõuna- Siberis kuni Baikali järveni. |
Suurus: |
40-50 m, tüve läbimõõt
kuni 1,2 m. |
Võra: |
noorena koonusjas, vanemas eas
kuhikjas, ebakorrapärane, tugevate okstega.
|
Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikaspruun, pikilõheline,
vanas eas väga paks korp. Noored võrsed
kahvatukollased. |
Okkad: |
puhkevad aprilli lõpus,
pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel
25-50 kaupa kimpudes. Okkad 3-6 cm pikad, pehmed
sinakasrohelised. Okkad kolletuvad ja varisevad
oktoobris. |
Käbid: |
moodustuvad lühivõrsetel.
Isaskäbid võrsete alumisel küljel,
rohekad või kol-lakad. Emaskäbid punakasvioletjad
või kahvaturohelised. Valminud käbid
3-5 cm pikad, pruunid. Seemnesoomused alaosas
karvased, kattesoomuste tipud välja ei paista.
Õitseb aprilli lõpul, seeme valmib
septembri lõpul – oktoobris, varisemine
algab kohe ja võib kesta kogu talve. Tühjad
käbid jäävad mitmeks aastaks puule.
Seemned pruunid, tiivaga sama värvi. |
Kasvutingimused: |
külmakindel. Valgusenõudlik,
ainult esimestel aastatel talub mõningat
varju. Mullastiku suhtes vähenõudlik.
Juurestik hästi arenenud ja sügavale
tungiv. Eluiga 200-300(500) aastat. |
Kasutamine: |
väga kõrgelt hinnatud
puit - vastupidav ja mädanemiskindel. |
Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupuuna, on rajatud ka
üksikuid metsakultuure. Tahab viljakamaid
lubjarikkamaid kasvukohti, kehvematel pinnastel
esineb lehisevähikahjustusi. |
|
Larix sibirica- siberi lehis
|
Larix kaemplferii- jaapani lehis
Pseudotsuga menziesii- harilk ebatsuuga
Areaal: |
Põhja-Ameerika lääneosas
Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. |
Suurus: |
40-75 m , tüve läbimõõt
kuni 5 m. |
Võra: |
Koonusjas, sarnane kuusega. Laasub
halvasti, ladvakasv sageli loogeline. |
Koor, võrsed: |
tüvekoor noorelt sile, tumehall,
hiljem väga paks ,lõheline või
plaatjas. Noored võrsed hallikad. Pungad
piklik-koonilised, terava tipuga, helepruunid,
ilma vaiguta. |
Okkad: |
kinnituvad võrsele lühikese
rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava
tipuga, sinakas- või hallikasrohelised,
alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba,
püsivad puul 5-8 aastat. |
Käbid: |
isaskäbid punakad, paiknevad
okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt
puna-sed või rohelised, valminult pruunid,
4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete
tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste
vahelt väl-ja. Õitseb aprilli lõpus
või mai algul, seemned valmivad septembri
algul ja varisevad alates septembri lõpust.
Seemned beežid või helepruunid, seem¬netiib
valkjaspruun, seemne külge kasvanud. |
Kasvutingimused: |
külmakindlus sõltub
teisendist - külmakindlatest külmahelladeni.
Eelistab viljakaid muldi. Nooruses poolvarjutaluv,
hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline,
kuid küllaltki pindmine. Eluiga kuni 400
aastat. |
Kasutamine: |
põhiliselt puidu saamiseks. |
Kasvatamine Eestis: |
alates 20.sajandi algusest. Rajatud
ka metsakultuure, kuid põhi¬liselt
siiski ilupuuna. Annab soodsates tingimustes ka
looduslikku uuendust. Eestis saab kasvatada sinihalli
ja halli teisendit, kuna roheline teisend on liiga
külmaõrn. |
|
Pseudotsuga menziesii- harilk ebatsuuga
|
Tsuga canadensis- kanada tsuuga
Picea- kuusk
Picea abies- harilik kuusk
Areaal: |
Euraasias alates 6.idapikkusest
kuni 140.idapikkuseni. Areaal ei ole terviklik
vaid kohati katkev ning eristatakse kahte alamliiki
- euroopa ja siberi. |
Suurus: |
30-50(60) m, tüve läbimõõt
kuni 2 m. |
Võra: |
võib olla koonusjas, sammasjas,
kuhikjas. Oksad noorelt teravnurga all, hiljem
rippuvad. Võra kuju järgi eristatakse
mitmeid erinevaid vorme. |
Koor, võrsed: |
hallikaspruun, vanemas eas plaatjas
või soomusjas, küllaltki õhuke.
Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid.
Pungad teritunud tipuga, pruu¬nid, vaiguta. |
Okkad: |
kinnituvad võrsel olevale
puidust näsale, 1,5-2,5 cm pikad, terava
tipuga, valguse käes neljatahulised, varjus
lamedad. Püsivad puul kuni 10 aastat. |
Käbid: |
isaskäbid ovaalsed, paiknevad
eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakad
või rohelised, õitsemise ajal püstised,
hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete
tipul. Õitseb mai lõpus. Valminult
käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Valmivad oktoobri
lõpuks, seemnete varisemine algab novembris,
massiliselt veebruar-märts. Seemned on tuhmpruunid,
tiib pruunikaskollane, seeme kinnitub tiivale
lusikataolisesse õnarusse. |
Kasvutingimused: |
pakasekindel, niiskemates kasvukohtades
võib vahel esineda hiliskülma-kahjustusi.
Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv.
Juurestik on pindmine, seetõttu esineb
sageli tormikahjustusi. Eluiga 400-500 aastat. |
Kasutamine: |
peamiselt puidu saamiseks. Kasvatatakse
ka jõulupuudeks ja vaigu saa¬mi¬seks.
Talub hästi kärpimist, mistõttu
on ka levinud hekitaim. |
Kasvatamine Eestis: |
üks levinumaid Eesti metsapuid.
Haljastuses kasutatakse väga palju erinevaid
võravorme. |
|
Picea abies- harilik kuusk
|
Picea glauca- kanada kuusk e. valge kuusk
Areaal: |
Põhja-Ameerikas 45. ja
70. laiuskraadi vahel. |
Suurus: |
20-30(56) m, tüve läbimõõt
kuni 60 (120) cm |
Võra: |
Koonusjas, jäikade teravnurga
all paiknevate okstega. Vanas eas alumised ok-sad
rippuvad. |
Koor, võrsed: |
õhuke, hallikaspruun, vanemas
eas plaatjas või soomusjas. Noored võrsed
helepruunid või hallikaskollased. Pungad
helepruunid, ümara tipuga, vaiguta. |
Okkad: |
kinnituvad võrsel olevale
puidust näsale, 1,5-2 cm pikad, neljatahulised,
väga jäigad, värvuselt sinakasrohelised.
Okkad on veidi kõverdunud ja suunatud võrse
tipu poole. |
Käbid: |
isaskäbid ovaalsed, paiknevad
eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid rohelised,
õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad,
paiknevad eelmise aasta võrsete tipul.
Valminult käbid helepruunid, 3-8 cm pikad,
seemnesoomused terveservalised, kumerad. Õitseb
mais, seemned valmivad ja varisevad septembris.
Seemned peaaegu mustad, seemnetiib helepruun.
Seeme kinnitub tiivale lusikataolisse õnarusse.
Peale seemnete varisemist jäävad tühjad
käbid puule 1-2 aastaks. |
Kasvutingimused: |
külmakindel, võib
esineda hiliskülma kahjustusi. Poolvarjutaluv.
Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid
kehvematel aladel jäävad mõõtmes
tunduvalt väiksemaks. Juurestik on pindmine,
kuid tormiheidet esineb ainult niiskematel kasvukohtadel.
Eluiga 100-250 aastat. |
Kasutamine: |
Põhja-Ameerikas üks
olulisemaid okaspuuliike. Puitu kasutatakse paberipuiduks
ja saematerjaliks. |
Kasvatamine Eestis: |
kasvatatakse ilupuuna parkides
ja aedades. Levinud on kääbusvormid.
Vajab viljakat kasvukohta ja valgust, samuti kaitset
kevadise päikespõletuse eest. |
|
Picea glauca- kanada kuusk e. valge kuusk
|
Picea mariana- must kuusk
Areaal: |
Kanada, Alaska ja USA kirdeosa |
Suurus: |
10-15 (30) m, tüve läbimõõt
kuni 30 (90) cm. |
Võra: |
kitsaskoonusjas, sageli ebakorrapärane,
oksa peened ja lühikesed, vanemas eas rippuvad. |
Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikas- või
punakaspruun, vanas eas kestendav või soomuseline.
Noored võrsed peened, punakaspruunid, tihedalt
karvased. Pungad pruunid, munajad, ilma vaiguta,
alumised pungasoomused on pikad ja ahenenud tipuosaga,
mis ulatub punga tipuni. |
Okkad: |
kinnituvad võrsel olevale
puidust näsale, neljatahulised, sinakasrohelised,
0,6-1,5 cm pikad, teritunud tipuga, paiknevad
väga tihedalt. |
Käbid: |
isaskäbid ovaalsed, paiknevad
eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakad
või lillakad, õitsemise ajal püstised,
hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete
tipul. Valminud käbid hallikas- või
mustjaspruunid, 1,5-3,5 cm pikad. Seemned väikesed,
kinnituvad tiivale lusikataolisse õnarusse.
Seemnesoomused jäigad, ebaühtlaselt
saagja või lainja servaga. Õitseb
mais, seemned valmivad sügiseks, kuid käbid
avanevad halvasti ja seemnete varisemine võib
kesta mitu aastat. Tühjad käbid jäävad
aastateks puule. |
Kasvutingimused: |
külmakindel, mullastiku suhtes
vähenõudlik, kuid kehvadel pinnastel
kasvab põõsakujulisena. Varjutaluv.
Juurestik pinnalähedane. Eluiga 200-250 aastat. |
Kasutamine: |
puitu kasutatakse paberitööstuses.
Kuulub pioneerliikide hulka, mistõttu on
oluline keskkonna seisukohalt. |
Kasvatamine Eestis: |
kasvatatakse ilupuuna gruppides,
tahab parasniisket kasvukohta ja valgust. Levinud
on võra- ja kääbusvormid. |
|
Picea mariana- must kuusk
|
Picea omorika- serbia kuusk
Areaal: |
Balkani poolsaar. |
Suurus: |
30-40 m |
Võra: |
kitsaskoonusjas, vanemas eas sammasjas.
Oksad lühikesed, alumised rippuvad, ülemised
rõhtsad. |
Koor, võrsed: |
tüvekoor õhuke tumepruun,
vanemas eas plaatjas. Noored võrsed pruunid,
karvased. Pungad terava tipuga, vaiguta. |
Okkad: |
kinnituvad võrsel olevale
madalale näsale, 1-2 cm pikad, küllaltki
lamedad, pealt tumerohelised, alt heledad, kahe
õhulõheribaga. Noortel puudel okkad
õhukesed, nõeljad, vanematel paksud,
tömpteravad. |
Käbid: |
isaskäbid ovaalsed, helepunased,
paiknevad eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid
punakasvioletsed, õitsemise ajal püstised,
hiljem rippuvad, paikne-vad eelmise aasta võrse
tipuosas. Sügisel käbid mustjaspunakad,
4-5 cm pikad, varisenud käbid tumepruunid.
Seemnesoomused kumerad, peensaagja või
ter-ve servaga. Seeme valmib talve alguseks, variseb
järgmisel kevadel. Seemned tumehallid või
mustad, tiib helepunane. Seeme kinnitub tiivale
lusikataolisse õnarusse. |
Kasvutingimused: |
külmakindel. Mullastiku suhtes
vähenõudlik. Küllaltki varjutaluv.Eluiga
üle 300 aasta. |
Kasutamine: |
Balkani poolsaare endeemne liik.
Areaal on umbes 500 km², millest enamus on
kaitse all. Väga levinud haljastuses oma
kitsa võra ja kahevärviliste okaste
tõttu. |
Kasvatamine Eestis: |
levinud ilupuu aedades ja parkides.
Vähesel määral andnud ka looduslikku
uuendust. |
|
Picea omorika- serbia kuusk
|
Picea pungens- torkav kuusk
Areaal: |
Põhja-Ameerikas Kaljumäestiku
kesk- ja lõunaosas. |
Suurus: |
25-30 m, tüve läbimõõt
kuni 60 cm. |
Võra: |
koonusjas, korrapärane, vanemad
oksad horisontaalsed või rippuvad. |
Koor, võrsed: |
hallikaspruun, kestendav või
plaatjas. Noored võrsed helepruunid, läikivad.
Pungad suured, oranžpruunid, koonilised. |
Okkad: |
kinnituvad võrsele puidutaolisele
näsale, 2-3 cm pikad, neljatahulised, nõeljad,
jäigad. Okkad on kaetud vahakihiga, seetõttu
on nad sinakasrohelised või rohekashallid.
Hõbedane värvus on eriti tugev noortel
okastel. |
Käbid: |
isaskäbid ovaalsed, paiknevad
eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakad
või rohelised, õitsemise ajal püstised,
hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete
tipul. Valminult käbid helepruunid, 5-11
cm pikad. Seemnesoomused õhukesed, elastsed,
lainelise või saagja servaga, asetsevad
kohevalt. Õitseb mais-juunis, seemned valmivad
septembri lõpul - oktoobris ja varisevad
kuni talveni. Seemned väikesed, mustad, heledama
tiivaga. Seeme kinnitub lusikataolisse õnarusse. |
Kasvutingimused: |
külmakindel. Mullastiku suhtes
vähenõudlik, kuid ei talu niisket
pinnast. Väga valgusnõudlik. Juurestik
maapinnalähedane. Eluiga 400-600 aastat. |
Kasutamine: |
puidu saamiseks, väga palju
ka haljastuses, kuna talub hästi saastunud
õhku. |
Kasvatamine Eestis: |
väga levinud ilupuu, kasvatatakse
nii üksikpuuna kui grupiti. Levinud on ka
mitmed võravormid. |
|
Picea pungens- torkav kuusk
|
Pinus- mänd
Pinus mugo- mägimänd
Areaal: |
Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. |
Suurus: |
alates 0,2 m põõsast kuni 20 m kõrguse puuni. |
Võra: |
madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad sageli kaardunud. |
Koor, võrsed: |
tüvekoor õhuke,
pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed
rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud
rohke vaiguga. |
Okkad: |
pikkvõrsetel okkad
spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. 3-8 cm pikad,
tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga
tihedalt, püsivad puul 4-6 aastat. |
Käbid: |
isaskäbid munajad,
koondunud noore pikkvõrse alusele, rohekaskollased või punased.
Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus,
algul lillakaspruunid, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult
kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid
valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel
kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. |
Kasvutingimused: |
külmakindel, väga
valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, põhiliselt mägede puu.
Juurestik väga tugev ja plastiline. Lühiealine, eluiga kuni 70 aastat. |
Kasutamine: |
puidu saamiseks vähe, kuid ta on oluline mäenõlvade kaitsmiseks. |
Kasvatamine Eestis: |
väga levinud
haljastuses, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade
kinnistamiseks. Kasvatatakse samuti mitmeid teisendeid ja võravorme. |
Pinus peuce- rumeelia mänd
|
Pinus mugo- mägimänd
|
Pinus cembra- alpi seedermänd
Areaal: |
koosneb kahest osaareaalist, mille
vahemaa on üle 2000 km. Vastavalt sellele
on liik jaotatud kaheks alamliigiks, mis on küllaltki
sarnased ja millel saab kindlalt vahet teha ainult
seemnete päritolu teades. Kesk-Euroopa mägedes
kasvab euroopa alamliik ja Euroopa kirdeosas,
Lääne- ja Kesk-Siberis, Baikali järve
taga, Põhja-Mongoolias siberi alamliik. |
Suurus: |
euroopa alamliik 10-25 m, siberi
alamliik kuni 35 m. |
Võra: |
noorelt kitsaskoonusjas, hiljem
sammasjas või ovaalne, sageli ümardunud
ladvaga, tiheda, kuid ebakorrapärase võraga. |
Koor, võrsed: |
noorelt tüvekoor rohekashall,
sile, vananedes pruunikashall, soomusjas või
pikilõheline. Noored võrsed tugevad,
pruunikaskollased, tihedate roostepruunide karvadega.
Pungad hallikaspruunid, koonusjad, vaigused. |
Okkad: |
pikkvõrsetel okkad spiraalselt
ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa
kimpudes. Euroopa alamliigil 5-9 cm, siberi alamliigil
kuni 12 cm pikad, kolmetahulised, peensaagja servaga,
pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut
valkjad. Okkad püsivad puul 3-5 aastat. |
Käbid: |
isaskäbid munajad, koondunud
noore pikkvõrse alusele, tumepunased. Emaskäbid
püstiselt, lühikese rootsuga 1-5 kaupa
noore võrse tipus, algul tumepunased, hiljem
muutuvad roheliseks ja valminult punakaspruunid,
5-8 cm pikad, tömpmunajad, vahel ebakorrapärased.
Õitseb juuni algul, käbid valmivad
pärast tolmlemist teise aasta sügisel
ja varisevad järgneval sügistalvel kinniselt.
Seemned on munajad, pruunid, ilma tiivata ja paksu
kestaga. |
Kasvutingimused: |
külmakindel, eelistab viljakamaid
parasniiskeid muldi. Küllaltki varjutaluv.
Juurestik on hästi arenenud ja sügav.
Eluiga 500-600 aastat. |
Kasutamine: |
väga oluline puidu saamiseks.
Seemned on söödavad ja seetõttu
on liigil tähtis roll metsa ökosüsteemis. |
Kasvatamine Eestis: |
ilupuuna parkides. Ilusa võra
säilitamiseks vajab palju valgust. Kasutatakse
ka mitmeid võravorme. |
|
Pinus cembra- alpi seedermänd
|
Pinus pumila- kääbus seedermänd
Pinus sylvertris- harilik mänd
Areaal: |
Euraasias Šoti läänerannikust kuni Ohhoota mereni. |
Suurus: |
45-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. |
Võra: |
oleneb palju kasvukeskkonnast. Noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas, metsas kitsas. |
Koor, võrsed: |
tüve ülemises osas
koor oranžikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks
korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused. |
Okkad: |
pikkvõrsetel okkad
spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad,
ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat. |
Käbid: |
isaskäbid munajad,
koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt
lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem
muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad.
Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta
novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka
tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga,
mis kinnitub tangjalt ümber seemne. |
Kasvutingimused: |
külmakindel,
valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka
ekstreemsetes kasvutingimustes. Juurestik väga plastiline ja suure
ulatusega. Eluiga kuni 300-400 aastat. |
Kasutamine: |
eelkõige puidu saamiseks. Kasutatakse ka vaiku. Kasvatatakse parkmetsades, kuna eritab mikroobe hävitavaid fütontsiide. |
|
Pinus sylvertris- harilik mänd
|
Juniperus- kadakas
Juniperus communis- harilik kadakas
Areaal: |
Euraasia kesk- ja põhjaosa, Põhja-Aafrika, Põhja-Ameerika
|
Suurus: |
padjandvormist kuni 10-15 m puu või laiuva põõsani.
|
Võra: |
sammasjas, munajas või laiuv, tihe püstiste okstega, sageli mitmetüveline.
|
Koor, võrsed: |
tüvekoor noores eas hallikaspruun, lehtedena kestendav, hiljem madalavaoline. Võrsed kolmekandilised, punakaspruunid.
|
Okkad: |
1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad, pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad. Püsivad puul kuni 4 aastat.
|
Käbid: |
kahekojaline, kuid
esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid
moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel
ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel
sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale
viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid
tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on
pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on
suurem kui puud kasvavad täisvalguses.
|
Kasvutingimused: |
külmakindel.
Mullastiku suhtes vähenõudlik. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik on
pinnapealne, kuid tugev. Juurtel esineb mükoriisa. Eluiga kuni 1000
aastat.
|
Kasutamine: |
puit on olnud
hinnatud läbi aastate, seetõttu on areaal tunduvalt vähenenud ja enamus
looduslikke kasvukohti kaitse all. Kadakamarju kasutatakse
toiduainetetööstuses ja ravimites. Väga palju kasutakse haljastuses
erinevaid võravorme. |
Juniperus sabine- sabiine kadakas
Areaal: |
Kesk-ja Lõuna-Euroopa mägedes, Krimmi poolsaarel, Siberi lõunaosas.
|
Suurus: |
2-5 m
|
Võra: |
lamav või tõusvate okstega põõsas või ebakorrapärase võraga laiuv madal puu.
|
Koor, võrsed: |
tüvekoor sile, punakaspruun. Võrsed peened , nõrgalt kandilised.
|
Okkad: |
ebameeldiva lõhnaga,
tumerohelised. Noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga,
nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad. Viljuvatel okstel soomusjad,
katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega.
|
Käbid: |
esineb nii ühe- kui
kahekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad
üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad
mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad
rohelisele pungale. Peale viljastumist arenevad kerajad või ovaalsed
5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad. Valmivad esimese aasta
sügisel või järgmisel kevadel. Viljas on 1-3 ovaalset seemet.
|
Kasvutingimused: |
külmakindel. Mullastikusuhtes vähenõudlik, kuid väga valgusnõudlik.
|
Kasutamine: |
levinud mäenõlvadel.
Talub hästi saastunud õhku, mistõttu kasutatakse palju
linnahaljastuses. Viljad ja lehed on mürgised ja neid kasutatakse ka
ravimitööstuses.
|
Kasvatamine Eestis: |
küllaltki levinud haljastuses, kasvatakse mitmeid vorme. |
Thuja- elupuu
Thuja koraiensis- korea elupuu
Thuja occidentalis- harilik elupuu
Thuja plicata- hiigel elupuu
Taxaceae- jugapuulised
Taxus- jugapuu
Taxus baccata- harilik jugapuu
Taxus cuspidata- ida- jugapuu
Cupressaceae- küpressilised
Chamaeyparis- ebaküpress
Chamaeyparis pisifera- mägi ebaküpress
Chamaeyparis lawsoniana- kalifornia ebaküpress
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/nimekiri.htm
Oi, mis huvitav postitus! :)
VastaKustutaKoondasin jah väärtuslikud õppematerjalid veel siia blogisse, et oleks hea ühest kohast vaadata.;)
Kustuta