esmaspäev, 12. jaanuar 2015
Plakatid
pildid:
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6716
http://www.hansaplant.ee/static/files/6.lillede%20kylvitabel.pdf
http://www.artsnursery.com/search.aspx?tag=grass
http://www.kanepiaiand.ee/tooted-ja-teenused/korrelised/harilik-alang-uus/
http://www.backyardgardener.com/seeds/product08/9863.html
neljapäev, 8. jaanuar 2015
Kõrrelised
Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste
hulka loetakse ainult kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi. Aianduses käsitletakse
kõrreliste all ka mitmeid kõrrelistega sarnaseid taimi nagu näiteks loalised(nt:piiphein), lõikeheinalised (nt:
tarn), hundinuialised(nt: hundinui),
mis aiakujunduses täidavad kõrrelistega samu ülesandeid.
Enamasti kasvavad kõrrelised kuivas
toitainetevaeses mullas ja vajavad täis- päikest. Poolvarjus ja täisvarjus kaotavad
nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes
paremini kasvavad just niiskemas mullas ja taluvad varju. Rammusas mullas aga
hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned
liigid võivad kasvada ka veekogude ääres.
Sellised on näitseks laialehine hundinui (Typha latifolia) ja keskmine värihein (Briza media).
Kõrrelised on enamasti
mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahedest õõnsad. Tarnadel ka kolmekandilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi
kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks
päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja
tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või - pööristeks. Õied on
tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud.
Joonis 2. Hulgaõieline pööris.
harilik aruhein Festuca pratensis
|
Kõrrelisi
kasutatakse aias püsilille peenras, anumates, pinnakatjatena, soolotaimena ja ka kuivatatuna. Nad on
armastatud taimed, sest nad on mullastiku suhtes vähenõudlikud, armastavat päikest. Peenras annavad juurde õhulisust ja täidet, saab kasutada piirete ja ääristena kuna on vastupidavad ning on ka talvel kaunid.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid
taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga
suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein
ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette
võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi
võib jagada varakevadel enne õitsemist.
Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi
taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate
kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste
kõrreliste korral on otstarbekam taim üles kaevata ja käte abil väiksemateks osadeks jagada.
Jagamiseks
kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 vart. Jagatud
taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks
valitakse pilvine päev, et taime juurestik ei kuivaks.
Vegetatiivset paljundamist
kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris 'Nishidake' ja mets-piiphein 'Starmaker'), kuna seemnetega
paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise
suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada.
Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende
seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Tarnade külvamisel tasuks
arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad
taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba
ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis otse avamaal võiettekasvatamiseks
kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed
istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juuni kuus.
Joonis 3.
Üheaastane kõrreline,
harjas hiidhirss
Pennisetum setaceum 'Rubrum' |
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline,
liiv- vareskaer
Leymus arenarius
|
kasutatud materjal:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
pildid linkidelt:
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=749
http://tagatalu.blogspot.com/2013/11/varred-korred-oisikud-pahikud.html
http://morfoloogia.weebly.com/otildeisik.html
https://www.infoflora.ch/de/flora/9710-festuca-pratensis-sl.html
Tellimine:
Postitused (Atom)