Multšid, väetised ja geosünteedid. I.osa

   Multšid

Taimed kasvavad ja rõõmustavad meid oma ilu ning lopsakuse ja miks mitte saagikusega kõige rohkem oma looduslikul kasvukohal aga meie soovime neid näha ka väljaspool areaali "linnakeskonnas", anumates, katustel ja muul pinnasel kuhu soovitud taim ei kuulu. Kui muld ei vasta nõuetele, siis on vaja seda parandada. Muld sisaldab suuremal või vähemal määral mineraalseid toitaineid, mikroelemente  ning orgaanilisi aineid, mida taimed omastavad vees lahustunud kujul. Lisaks piisavale veevarule vajavad taimejuured kasvuks õhku, mis tõttu sisaldab hea muld piisavalt õhuga täidetud poore. Mulla parandamiseks on erinevaid võimalusi kasutada multše, väetiseid, geosünteete. 

   

   Multšide alla mõistetakse taimede kasvupinnasele või - supstraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšide eesmärk on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperijoodil. Sageli kasutatakse ka dekoratiivsuse eesmärgil ja tihti loodetakse, et kaitseb ka ümbrohu eest. Multš väldib ka kooriku teket mullale ja vähendab pinnasetemperatuuri suuri kõikumisi. Võimaldab ka reguleerida mulla happelisust ja leelisust seega toimib mullaparandajana.

Dekoratiivsuse loomiseks on kaubanduses saadaval eri värvi kive, kiviklibu, killustikku ja puiduhaket ning erineva fraktsiooniga puukoort.

Multšid jagunevad järgmiselt:

Orgaanilised multšid                                                                    

• peenestatud männikoor
• põhumatid
• kookosmatid
• muruniide
• merevetikad (adru)
• seenekasvatuse jääksupstraat
• turvas ja turbakraanulid
• paber
• puiduhake, sh toonitud hake
• kompost
• kakaoubade koored 
• saepuru

Mineraalsed multšid

• graniitkillustik
• kergkruus e. keramsiit
• gekoratiivkivid
• klaasgraanulid
• kruus
• liiv
• merekarbid
• savipotid
• tellisepuru

geosünteedid:

• maasikakile
• peenravaip
• multšikangas
• filtrikangas

Multšid jagunevad veel lämmastikurikasteks (kõdusõnnik, muruniitme) ning süsinikurikasteks (puukoor, hake, põhk).

Tavaliselt laotatakse multš suuremale istutusalale ülepinnaliselt. Laotatakse kuni 7cm paksuse kihina tasadatult istutsualale või puude ümbrusesse. Multšide laotamiseks valitakse aeg kui kasvupinnas on piisvalt niiske. 

 Enimlevinud multšiks võib pidada puukooremultš ja  puiduhaket. Multšimiseks sobib hästi ka neutraliseeritu turva ning turbagraanulid. Sobivad eelgõige hapulembeste taimede istutusalate katteks.

  Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suurematele pindade kujundamiseks. Valikus on erivärvilisi ja suurusega kive ja liiva, merekarpe. Mineraalsetele multšidele peaks alla panema multšikanga kivid mullaga ei seguneks kui aga kivides olevaid mineraale kasutada ära mulla parandamiseks siis pole kangast alla vaja panna. Mina soovitaksin aga näiteks teeradadele ja platsidele kivide või kruusa alla küll panna kanga kuna käimine ja surve soodustavad pindde segunemise ja kiirema läbikasvu. Vihma vesi ja tugev sadugi peksavad mulla kividevahelt välja ja tagajärjeks oleksid mullased kivid/kruus või koguni mullasegune multš.

  Geosünteetidelgi on suur valik erinevate otstarvete tarbeks materjale- geotekstiilid, geovõrgud, geomembraanid, geosünteetilised saivahekihid ja geokomposiidid. Polümeerseid materjale kasutataksegi pinnase omaduste parandamiseks. Peamised kasutusalad on pinnase tugevdamine, pinnase veejuhtivuse vähendamine, pinnase veejuhtivuse suurendamine, pinnasekihtide eraldamine, nõlvade pindane kinnitamine.

Orgaanilised multšid

   Orgaanilised multšid on aias justkui taaskasutus loodusvaradest kasutades looduslikke ülejääke. Leheprahti ei pea viima prügikonteinerisse ega lõkkes põletama vaid kasutada mulla parandamiseks või multšina mis ka on justkui mullaparandaja kuna lagunedes jääb pinnasesse. Sünteetiliste väestistega väetamine on justkui lihtsama vastupanu minek arvestamata loodusega. Õiglasem on õppida tundma end ümbritsevat ja kasutades seda otstarbekalt.

Männikoor-  Hea kooremultš valmistatakse purustatud männikoorest ja seisab vähemalt aasta, sõelutuna ühtlasesse läbimõõduklassi ning sellele on vahel lisatud orgaanilist väetist. Kooremults ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda ega kive, juureumbrohuosakesi ja umbrohuseemneid. Laotatakse 5cm kihina ja ühtlaselt. Kiviktaimlassse ei ole eriti sobiv kuna muudab pinnase happelisemaks. Männikooremultš on tõhus tigude tõrjeks kuna on kare ja vigastab tigusid.

Männikoore multš

Puulehed-   Puulehed on kergesti hangitav materjal kuid tervetena kõdunevad 2-3 aastat ja multšiks sobiks paremini kas juba lehepuru või kõdundatud puulehed. Terved puulehed kasutavad mullas olevat lämmastikku kõdulehed aga võib hiljem kaevata mulda ning siis nad käituvad juba nagu mullaparandajad.

Turvas-  Kasutatakse enamasti roosipeenarde multšimiseks ja ka rododendronitele. turvas on väga kuivades väga kegrge ja kipub tuuleba lenduma kuid selle vastu aitavad turbagraanulid. Turbamultši kanntakse ka pinnale 2-10 cm paksuse kihina. Kui pole eesmärk pinnast muuta happelisemaks vajab turbamultš lupjamist. Turvas takistab aga maapinna kevadist sulamist ning selle vältimiseks võib turba eemaldada ja lasta juurestikul veidi kasvada. Selline liigutamine muudab ka turba kohevamaks.

Muruniide- Noor niidetud rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid ja muude omadustena hoiab mullas niiskust ning takistab umbrohtude kasvu. Hea omadusena ergutab vihmausside tegevust. Dekoratiivsuse poole pealt kasutaksin ma teda pigem marjaõõsaste ja viljapuude all või aia tagumises servas kuna kuivades muutub kollaseks ja jätab närtsinud mulje. Muruniidet soovitatakse kasutada koos koredamate materjalidega (liiv, turvas) ning parim on liblikõieliste haljasmass. Muruniidet laotatakse 2-3 cm(kuni 10cm) paksuse kihina, paksem kiht aga ei lase õhku läbi ja kipub hallitama või käärima.

Mustikakasvatus- kile kombineeritud saepuruga

Saepuru- Värske saast võib olla toksiline, kuna kõduprotsessis moodustuvad orgaanilised happed. Paigaldatakse 2..3..4..6..7..8(12..kuni 30) cm paksuse kihina- paksem ei lase õhku läbi. Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagunemiseks on enne kasutamist soovitav lasta 2 aastat tal seista. Võimalusel eelistada lehtpuude saepuru. Vaarikatele sobi saepurumultš väga hästi, tõstes saagikust 15-20% kuid kapsale, kartulile ja porrule ta ei sobi. Saepurumultši võib kasutada peenarde vahel kuid ilmselt meelitab ta aeda ka sipeldaid.

Puiduhake

peenike puiduhake

Puiduhake sh toonitud hake- Sarnased omadused ja kasutusviisid puukooremultšiga. Kasutusala on lai: suve-, püsilillepeenardesse, puude  ja põõsaste alla, kõnnirajad pargis, istumisalused, laste mänguväljakute pinnasekateks. Toonitud hake annab võimaluse anda aile einevat alatooni näiteks kumab ühtlasel kollakas aluspinnas või ka miks mitte kasutada erinevaid toone ühes aias. Teerajad sinised, peenrad punased ja puudealused kollased. Puiduhakegi on lagunev multš mida tuleb värskendada ja tema kõduprodukt on pinnasele kasuliku iseloomuga kui silmas pidada nõuandeid mis said märgitud kooremultši iseloomustuses.

Multši kasutamine tundub tema häid omadusi silmas pidades lausa kohustuslik kuid kas see ikka päris nii on. Teadlikus siinkohal kulub marjaks ära. Multšida pinnast selleks, et kõik seda teevad pole piisav argument. Arvestama peab siiski pinnase omadustega, taimede vajadustega ja multši kasutamise raskustega. Orgaanilised multšid küll omavad ka kaugemaid omadusi muutes taime kasvukohta viljakamaks. Multšimisel on ka mõningaid miinuseid

• Mööda maad levivad padjandid- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud pinnal aeglasemalt kui multšimata alal.
• Multšiga kaetud maa suleb kevadel hiljem ja püsib kauem jaheda see aga põhjustab taimede vegetatiivsus perioodi edasi lükkumist.
• Paksem multšikiht võib põhjustada okaspuudel ja higihaljastel lehtpõõsastel varakevadist füsioloogilist põuda ehk päikesepõletust. Multši all on pinnas alles külmunud ning taim ei saa oma veevarusid täiendada kuigi taime ülemises osas toimub juba päikese mõjul aurustumine ja see põhjustab taime kuivamise.
• Puude võraaluste multšimisel võib multš valguda puutüvi lähedale ning matta juurekaela lubamatult sügavale, see põhjustab aga kasvuhäireid, tüve haudumist, koore põletikke ning tüve mädanikke.
• Multši pealt on raske koristada lehe- ja okkaprahti.

Puiduhakkega multšitud peenar

Mineraalsed multšid.

 Tunduvalt eksklusiivsemad on mitmesugused kivid. Kivide erinevus teistest katetest on, et neid saab kasutada sellistes kohtades, kus on tuuline. Kivid ei lenda nii lihtsalt minema kui näiteks põhk. Pealegi on kivid ka nn eluaegsed. Kui nad on õigesti asetatud, siis erilist hooldust ei ole vaja. Langenud lehti saab kivide vahelt kõige paremini koristada lehepuhuriga/imuriga.
Meeles peab pidama seda, et alati tuleb kivide alla panna mingi kate, et need mullaseks ei muutuks ja umbrohi läbi ei kasvaks.

Kivid soojenevad päikese käes kiiresti ning taimedele soojus meeldib. Kivide puhul teeb tüli vaid see, et neid on raskem ja aeganõudvam eemaldada kui teisi multše.

Paekivi killustik laotatakse 5 cm paksuse kihina. Värvuselt on hallikas-valge. Valikus on erineva suurusega kivimultši. Sobilik kiviktaimlatesse ja mitte kasutada taimedel kes ei talu lupja. Kui ei kasutata aluseks peenravaipa siis killustik seguneb pinnasega ja muudab seda õhulisemaks.

Graniitkillustik on erinevaid toone, punakas, sinakas, mustjas ja kirjuid. Ka suuruseid on erinevaid

Paekivikillustik

peenikesed dekoratiivkivid

Dekoratiivkivid kombineeritud sillutisplaatidega

Graniitkillustik

Dekoratiivkivid lisavad aiale esinduslikkust. Need sobivad aiateedele, taimede multšimiseks, plaatide või kividega sillutatud alade servadesse, hoonete seinte ümber ja Jaapani-pärastesse aedadesse. Kive on erinevaid, näiteks punane graniit, valge gabro, must diabaas. Kivid on suuruses 8–12 mm.

Suured dekoratiivkivid on ümarad või lapikud suuruses 20–50 mm. Suured dekoratiivkivid näevad kõige kaunimad välja lillepoti pinnal ning koos kivisillutise, puu või muruga. Lapikud kivid on paljajalu käies mõnusad teeradadel ja terrassidel. 

1.

2.

4.

5.

6.

7.

•   Pildid 1-7 on erineva suuruse ja värviga dekoratiivkivid.

Rannakivid (suurusega 8–12 mm) on kauni tooniga looduslikud kivid, mis sobivad nii veega seotud aiaelementide kui ka hein- ja kuivalembeste taimedega. Lainetest siledaks lihvitud kiviklibust saab paljaid jalataldu hellitava puhkeplatsi või teeraja.

Taaskasutatud tellis – trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (8–16 mm) on multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.

Kiltkivi (10–50 mm) on esinduslik ja moodne kattematerjal, mis sobib nii taimede vahele kui ka seinaäärtesse ja lillepottidesse. Eri suurusega kivid asetuvad kaunilt ning katavad ala täielikult. Nagu multški, takistab kiltkivi seemnetega levivate umbrohtude kasvu ja hoiab mulla niiske.

PS! Väga hea valikuga tootepakkuja siin.

Mineraalsed multšid on küll pisut vähem kasulikud pinnasele ja taimedelekuna nad ei lagune kuid tasakaalustavad  aia üldpilti väga hästi.Kasutaksin multšina meelsamini kivimaterjali ja kombineeritud lahendusi. Kui pinnas on väga hea ja seda pole vaja parandada ja niiskus on tasakaalus siis on hea lahendus kasutada mineraalseid multšimaterjale.

Graniitkillustikuga hauaplats

Barokk stiilis Kadrioru lossiaed

http://www.kiirwarren.ee/teenused/geosunteedid/
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=11&cad=rja&uact=8&ved=0CEsQFjAK&url=http%3A%2F%2Fak.rapina.ee%2Fsirjetoo%2FMult%259Aide%2520omadused2.ppt&ei=-di_VLubJ8isUdmeguAL&usg=AFQjCNHhgX72Ggl80vbhO-rgznuTJYasuw&sig2=4qexXzf4lOOrHZbbsFXkeQ
 http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html
http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/mannikoore-mults
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/puuviljandus/aedmustikas/agrotehnika/harimine#.VMJ4Ay6rM5N
http://ideesahver.ee/aed/19597/
 http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=322
 http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
 http://www.artegokivi.ee/liiv-graniitkillustik-hauapiirded
 http://www.poltsamaagraniit.ee/graniitkillustiku-hinnad_est
http://www.upload.ee/image/2477141/IMG_0976.JPG
http://danscaping.com/project/garden-design/
http://www.kadriorupark.ee/pargist/galerii/nggallery/kadrioru-park-tana/barokkpark
http://hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=1050