Reflektsioon

Lugesin kursusekaaslase, Mare Poopuu tööd turbapeenra rajamisest ja hooldamisest.

Mare tööd saate lugeda siit
 NB! Soovitan soojalt!

Mare töös on täidetud kõik nõuded ja ootused. Alustuseks hea sissejuhatus kus selgitatakse kuhu, kuidas ja miks turbapeenart rajada. Meeldis väga, et eelised ja puudused olid punktidena välja toodud.
Rajaminegi oli väga hästi kirja pandud. Kirjeldatud kuidas ja millest alustada ning mida silmaspidada ja vältida.Kirjas oli ilusti miks kasutada turbapätse, mida kasutada ääristeks ja miks on vaja freesturvast segada männikooremultšiga. Kindlam on turbapeenart rajada maapinnale kui maa sisse kuna liigniiskus ei sobi turbas kasvavatele taimedele ning muld muudab turba kiiresti aluseliseks.
Taimenimekiri on sobilik ja tore. :)
Mare tööd täiustab ka pikk nimekiri videodest.

Olen saanud samuti Mare tööst innustust ja püüan isegi rajada turbapeenra.

pilt minu pildialbumist.

Konteinerhaljastus

Olen konteinerhaljastuse planeerinud oma venna kodu terrassile, piiramaks terrassi otsa ja varjamaks majandus piirkonda. Konteinerid on valmistatud samast terrassi lauast millest terrass on ehitatud.
konteinerid on kahes osas. Otsa osa on suurem, laiem ja kõrgem ja nurga moodustav osa on kitsam, lühem ja madalam.
Kuupmeetreid moodustub kogu konteinerist 4m3 millest (kuna istutuskast on 1m sügav) 1/5 kastist täidan jämeda killustikuga ja peale jaotub 2m3 substraati.

Väetiseks kasutan SUBSTRAL® Rikkalikult õitsvatele suvelilledele
 
Koostis: EÜ- väetis; NPK-4-5-6+Mg+mikroelemendid.
normiks on 1korgitäis (ca.40ml) 5l vee kohta.
Kasutada 1 kord nädalas kuna kasvukoht on pool vari. Väetise kuluks tuleks 120ml 20l vee kohta, et saaks kogu konteiner väetatud.


Taimede valikut kujundasid vajadus varjata vaadet terrassilt vannitoa aknasse ja isiklikud lemmikud.

Lillekast 3500*100*100 ja 100*75*50cm

Taimede kogused:  1tk - harilik kadakas
                               1tk - thunbergi kukerpuu
                               3tk - tähklavendel
                               4tk - ripp-maasikas
                               7tk - südajas suutera
                               6tk - lamav käokuld
                               2tk- murulauk
                               1tk- nõmm-liivatee

lugemissoovitus: http://www.rapina.ee/documents/378445/858510/Reti+Randoja-Muts+-+Konteinerhaljastus+%E2%80%93%20kaunis+ja+kasulik.pdf/e497e881-dd2c-4061-8a1e-e8cb22ae5b46;jsessionid=36AE243A17D841811766F3676E095BE0.jvm3?version=1.0

Kiviktaimla e. alpiaed

Kiviktaimla on kaunis peenravorm mille meelsaim asupaik on päikesepaistes, kuid lühiajaline vari taimi ei häiri. Kiviktaimlat on väga hea rajada aeda mis on looduslikult reljeefne ja nõlvad, orud on juba olemas.

Kiviktaimla e. alpiaed on oma nime saanud oma looduslike omaduste alusel. Seal kasvavad taimed kes saavad mägises keskonnas ja kasina mullastikuga hästi hakkama.

Tavapärane kiviktaimla ei pruugi pakkuda meelepärast kasvutingimusi kuna kive kasutatakse liiga vähe ja peenrasse pandav muld on alpitaimedele liialt rammus ja niiske. Ka suured puud alpiaia kõrval varjavad päikest ja hoiavad pinnase niiskust.

 

 

 Rajamine

Rajamisele eelnev töö on aluspinna läbikaevamine ja umbrohujuurtest puhastamine. Selleks võib kasutada einevaid võtteid, mürgitamine, pimendamine, mitmekordne läbikaevamine. Tehislikult rajatud kiviktaimlad peavad olema väga hea drenaaziga. Selleks sobib 15-30 cm paksune kivikiht. Drenaazikiht tuleks katta peenravaibaga, plastikribadest vaip on väga vastupidav, et pinnas ei vajuks drenaazikivide vahele ega ummistaks vee läbivoolu. Peenravaibale laotatakse  pinnasekiht mille valemiks on

• 1 osa tavalist sõelutud mulda
• 1 osa turvast
• 1 osa jämedat liiva või peenikest kruusa

Tšehhi alpiaed

Looduslikul kallakul ei ole vaja dreenazi rajada. kivide valikul alpiaeda on sobivamad graniitkivid (põllukivid). Graniitkivid on neutraalse reaktsiooniga. Loomulikuma ja parema ilme annab peenrale kui kivid on suure ja pooleldi pinnasesse sätitud. Kivide asetamisel peab veel jälgima, et suuremad kivid asetsevad all ja suurus kahaneb peenra/nõlva tipu suunas.Kivid peaksid peenras pigem lebama kui kõrguma. Kivid peavad olema ka paigaldatud stabiilselt kuna nendele toetudes on vaja hooldustöid teha. Kivide abil on võimalik ka eraldada taimerühmi ja rajada ka astangulisi istutus alasid. Astang peab olema ka kaldega, et vihmavesi sellelt kiirelt ära valguks.

Põllukivide asemel saab kasutada ka paekive kuid eelistama peaks õhu ja vihma käes seisnud kive.

Paekivist laotud alpaeda tuleks valida taimed mis eelistavad neutraalset pinnast ja kõrvale jäävad hapelisemulla armastajad.

Maastikuaias laotatakse kivid vabalt, korrapärases aias aga ringi või ruuduna.

Taimestik

Kiviktaimla põhitaimestiku moodustavad igihaljad padjandid. Lisada võib ka eri kõrgusega õitsevaid liike. Kivitaimlasse sobivad hästi kellukad. Kompositsiooni täiustavad veelgi miniatuursed, püramiidiad või roomavad okaspuud-põõsad. Domineerivaid taimi ei tohiks palju olla. Oluline, et nad sobiksid kividega ja istutada pigem suurte rühmadena kui luua sümeetrilisi kombinatsioone.

Arvesse tuleks võtta kõike, õitsemise aega, kestvust, õite värvi, välimust konkreetsete kivide taustal.

Hõbedaste ja hallide lehtedega taimed pehmendavad üleminkuid.

kõrvik priimula  Primula auricula

• arendsi kivirik  Saxifraga arendsii
• emajuur  Gentiana septemfida
• alpi jänesekäpp (eedelveiss)  Leontopodium alpinum
• nõeljalehine e. padjand-leeklill  Phlox subulata
• mägisibul(mitmed liigid, sordid) Sempervivum sp.
• liivatee(mitmed liigid, sordid) Thymus sp.
• karukell(mitmed liigid, sordid) Pulsatilla sp.
• pisikellukas  Campanula cochleariifolia
• merikann    Armeria maritima
• kukehari (mitmed liigid ja sordid) Sedum sp.

mägisibulad, alpi jänesekäpp, merikann, kukehari, pisikellukas

kivirik, nõeljalehine padjandfloks, karukell, liivatee, emajuur

•  Palu näsiniin  Daphne cneorum
• mägimänd   Pinus mugo
• Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii
• Jaapani ebaküdoonia  Chaenomeles japonica
• hiina kadakas  Juniperus chinensis

Palu näsiniin, hiina kadakas, mägimänd, Thunbergi kukerpuu, Jaapani ebaküdoonia

vaatamist ja lugemist

Tšehhi alpiaed
Kiviktaimla
Kiviktaimla rajamise põhitõed
Kiviktaimla rajamine
Taimed
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223

 Kokkuvõte:

Artikleid lugedes selgub, et kiviktaimla rajamine on aukartust tekitav ja töömahukas ettevõtmine. Kui aga suur vaev on ära nähtud ja taimed kasvukohta naudivad on vaeva väga vähe. Isiklikult pole ma alpiaia rajamist näinud ega ettevõtnud ja seega oma kogemuste põhjal ei oska artiklitele hinnanguid anda. Lugedes suuri vastuolusid ei märganud kuigi võis eelistusi tunnetada erinevatelt kirjutajatelt.

Kes pidas õigeks paekivi taimlat ja kellele olid õigeks valikuks graniitkivid. Tõenäoliselt on erinevate kivimitega rajada erinevas stiilis ja olemusega kiviktaimlaid.

Üllatavana olid pildid Tšehhi alpiaiast ja ka paekividest oli rajatud laugeid aedu"paepealseid" mis tegelikult justkui olekski meie pinnasele omasemad.  Ettekujutus kiviktaimlast on kohe, et kõrge ja mägine kuid kõrgus polegi nii võrd oluline. Meie maal pole ju suuri graniitkivinõlvu.

Lahendusi on erinevaid kuid silmas peaks pidama ühtset stiili ja olemust.
Taimede valik on suur ja luua saab igale maitsele istutusalasid, lisaks saab ka kasutada kuivalembeseid kõrrelisi ja lehtdekoratiivseid taimi.

http://ideesahver.ee/pilt/367/

Kasutatud materjal ja pildid:
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422
http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm
http://epl.delfi.ee/news/melu/raja-kiviktaimla-voi-alpiaed-ja-too-oma-aeda-toelist-magede-hongu?id=51088976
http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/
https://www.pinterest.com/pin/341851427940051649/
https://www.pinterest.com/pin/94786767129300331/
https://www.pinterest.com/pin/450641506437465272/
http://indulgy.com/post/G9JLncgBE1/for-my-future-rock-garden
https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/n%C3%B5mmeaia-taimed/1015
http://alpandino.org/en/course/18/18e.htm
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Phlox_subulata_%27McDaniels_Cushion%27_1.JPG
http://www.havlis.cz/karta.php?kytkaid=1561
http://gardenerstips.co.uk/blog/flowers/growing-pulsatilla-the-pasque-flower/
http://www.guwentravel.com/travel/et/switzerland/airport_leysin_heliport/photo_9428455-campanula-cochleariifolia-zwerg-glockenblume-v-andreasf.html
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=225&cid=227&cgid=
http://www.naturespot.org.uk/species/biting-stonecrop
http://stories.rbge.org.uk/archives/tag/thymus
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=47&art=1366
http://juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=783
https://dragonflyfarmsnursery.com/plants/pinus-mugo-honeycomb
http://www.calmia.ee/Taimed/nasiniin.htm
http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=73&did=1&sid=260
https://vurledmaal.wordpress.com/2014/05/25/tood-on-palju-aga-aega-vahe/sam_1949/

Põõsad

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Tagasilõigatav osa
thunbergi kukerpuu	Berberis thunbergii	mai-juuni	märst, juuni, september	lõigata üle aasta kuivanud, jämedad oksad maani maha. Täiskasvanud hekki pügada 1/5 osa võrsest juunis, juulis, augustis.
harilik pukspuu	Buxus sempervirens	ei õitse	juunis, septembris	lõigata sobiv vorm, kõrgus ja kuju ning kuju hoidmiseks pügada 4* suve jooksul. Septembris lõigates talvitub paremini.
läikiv tuhkpuu	Cotoneaster lucidus	juuni	varakevadel ja vastavalt vajadusele kasvuperioodi jooksul	Kevadel lõigata ära eelmise aasta kasvud ja vajadusel kuivanud oksadtalub hästi pügamist
põõsasmaran	Potentilla fruticosa	juuni-oktoober	kevadel	paari aasta tagant lõigata välja vanad, suured oksad maapinna lähedalt, eemaldada ka väheõitsevad oksad
Jaapani ebaküdoonia	Chaenomeles japonica	aprill, mai	mai	1/3 okstest välja lõigata, ristuvad oksad eemaldada
harilik ebajasmiin	Philadelphus coronarius	juuni-juuli	juulis	laiali või kõrgele kasvanud oksad tagasi lõigata. Noorendus lõikus 5.aasta jooksul 30-40 cm kõrguselt.
harilik sirel	Syringa vulgaris	juuni	suvel ja oktoobris	ära õitsenud õisikud esimese oksani ära lõikata. Talub hästi pügamist. Noorendus lõikus teha oktoobris 3-5 aasta jooksul. Noorendus lõikus teha seest poolt väljapoole.
kolmehõlmaline mandlipuu	Amygdolus triloba	mai	peale õitsemist ja enne lehtimist	Lõigata välja vanad ja kuivanud oksad ja suured elujõulised oksad lõigata tagasi 2.-3. pungani
iileks	Ilex meservae	mai	I. Kevadel enne kasvu algust         II. pärast jaanipäeva	Talvekahjustuste vältimiseks ei tohiks pügada sügisel.

http://www.aiaidee.ee/tag/poosaste-loikamine/
http://www.seemnemaailm.ee/articles/print.php?number=266
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/320
http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/loikamine/uldised-nouanded-loikamiseks-/iileksi-loikamine/
http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21

Tööriistad ja vahendid lillepeenra rajamiseks

Lillepeenra rajamiseks ja hooldamiseks vajalikud vahendid.

• Fiskarsi tooteid eelistan ma selle pärast, et nad on tõesti ergonoomilised ja hõlbustavad töö tegemist. Vahendid on kerged ja mugavad ning muidugi vastupidavad.

Fiskars Xact Digging Spade M kaevamislabidas

1. Labidas
  Labitat kasutan kevadel peenart
  läbi kaevates või uue peenra rajamisel, umb-
  rohtude eemaldamiseks. Kui peenra rajamisega alustatan sügisel siis kasutan ka
just seda labitat.
  

2. Pinnasereha

Fiskars Solid pinnasereha

    Pinnaserehaga rehitsen läbi mulla, et
seda muuta ühtlaseks ja tasandan peenra pinna

   Rehitsen ka välja kivid ning umbrohujuured.
 Kasutan peenra rajamisel sügisel ja kevadel.

Fiskars ErgoCompfort kühvel,

3. Kühvel
 Kasutan mulla, liiva või multši kühveldamiseks
 Kasutusaeg kevadel peenrarajamisel.

Aiakäru

4. Käru
  Aiakäru kasutan mulla, liiva või multsi
 ja ka umbrohujuurte, kivide ja muu mitte-
vajaliku/vajaliku vedamiseks.
Olulisem kasutus aeg on kevadel peenart rajades
kuid vajadus võib tekkida ka peenra hooldustöödel
kui sibulillede lehti ja teisi õitsenud õisi on vaja
kokku korjata.






5. Istutamis kühvel
   Kasutan seda taimede istutamiseks

Fiskars istutuskühvel, Premium

kaevates sellega ette parajad augud.
Kasutusaeg on kevadel taimede istutamisel
ja ka kogu kasvuperioodil vastavalt vajadusele.

Fiskars kobestaja, Premium

6. Käpp(kobestamiseks)
   Kasutan mulla õhutamiseks istutaud taimede ümber,
et ei tekiks kõva koorikut.
Kasutan peale istutamist kuid ka kogu kasvuperioodi
vältel.






7. Kastekann
    Kasutan istutatud taimede kastmiseks.

Kastekann

 Kasutatav vajadusel kogu kasvuperioodi jooksul.









8. Tikud

Grilltikud

    Kasutan peenrale istutuskohtade märkimisel.
    Kasutamisaeg on kevad kui peenart rajan
















9. Nöör
   Nööriga saab mahamärkida peenra asukoht ja

Aia- ja ehitusnöör

kasutada ka abivahendina taimede istutuskohtade
margistamisel.
  Kasutamiseaeg on kevad.
















10. Katteloor

Katteloor

   Külvatud ja istutatud taimede katmiseks, et kasv
oleks kiirem ja ühtlasem.
Kasutusaeg on kevad.















 Kasutatud materjal:
http://www.fiskars.ee/Aed-ja-ouehooldus/Tooted/Pinnas-peenrad/Fiskars-Xact/131482-Fiskars-Xact-Digging-Spade-M
http://www.fiskars.ee/Aed-ja-ouehooldus/Tooted/Pinnas-peenrad/Fiskars-Solid/135715-Solid-pinnasereha
http://www.fiskars.ee/Aed-ja-ouehooldus/Tooted/Pinnas-peenrad/Vaikesed-aiatooriistad/137210-Istutuskuhvel-Premium
http://www.fiskars.ee/Aed-ja-ouehooldus/Tooted/Pinnas-peenrad/Vaikesed-aiatooriistad/137220-Kobestaja-Premium
http://www.aiakaubad.ee/aiakaru-2-rattaga,-100-l.html
http://www.aiakaubad.ee/kastekann-garden,-10l.html
http://www.toomatool.ee/et/a/aia-ja-ehitusnoor-1mmx100m,plasthttp://www.jysk.ee/suvekaubad/vaba-aeg/piknikutooted/grill-grillvardad.html
http://www.aiakaubad.ee/katteloor,-4x6.5m.html

Okaspuud

Pinacea - männilised

Abies - nulg

Abies alba- euroopa nulg e. valge nulg

 

Areaal:	Kesk- ja Lõuna–Euroopa mägedes.
Suurus:	35-40 (65) m, tüve läbimõõt kuni 2 m.
Võra:	Noortel puudel koonusjas, vanadel tipust ümardunud. Oksad paiknevad horisontaalselt ja selgelt märgatavates männastes. Laasub alt varakult
Koor, võrsed:	tüvekoor sile, helehall, sageli vaigumuhkudega, vanemas eas tumeneb ja muutub plaatjaks. Noored võrsed hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega. Pungad helepruunid , vaiguta.
Okkad:	1,5-2,5 cm pikad, jäigad, pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud. Valguse käes paiknevad okkad püstiselt, varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas.
Käbid:	Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad, 10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed, helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga.
Kasvutingimused:	külmakindel, eelistab kõrge õhuniiskusega talvesid. Tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Nõudlik mullaviljakuse suhtes, tahab värskeid liiv savimuldi. Väga varjutaluv. Sammasjuurestikuga väga tormikindel puu. Eluiga 300-500 aastat.
Kasutamine:	Puitu kasutatakse nii sae- kui paberitööstuses, heade resonantsiliste omaduste tõttu kasutatakse ka muusikariistade valmistamiseks. Vaigust toode takse tärpentini ja okastest nuluokkaõli, mida kasutatakse farmaatsiatööstuses. Euroopas üks põhilisi jõulupuid.
Kasvatamine Eestis:	alates 19.sajandist mõisaparkides. Karmimatel talvedel esineb palju külmakahjustusi ja seetõttu pole Eesti mandriosas palju suuremaid puid. Mõningates kohtades on andnud ka looduslikku uuendust.

Abies alba- euroopa nulg e. valge nulg

 Abies balsamea- palsamnulg

Areaal:	Põhja-Ameerika idaosa.
Suurus:	15-25 (38) m, tüve läbimõõt kuni 0,6 (0,9) m.
Võra:	korrapäraselt koonusjas, pika terava tipuga, tihe. Alumised oksad paiknevad horisontaalselt.
Koor, võrsed:	tüvekoor õhuke helehall, suurte vaigumuhkudega, vanemas eas plaat jas. Noored võrsed hallikaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad koonus jad, punakaspruunid ja vaigused.
Okkad:	1,5-3,5 cm pikad, kergesti murduvad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Okka tipus sisselõige. Valguse käes okkad poolpüstiselt, varjus kammitult.
Käbid:	Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt punakad. Emaskäbid asuvad võra tipuosas, noorelt tumevioletsed, kaetud kollakasvalge vaiguga, valminult tumepruunid, 4-9 cm pikad. Õitseb mais, valmib oktoobris, koos käbide pudenemisega, nii et puule jääb ainult käbiroots. Seemned tumepruunid, tume-violetse tiivaga.
Kasvutingimused:	pakasekindel. Poolvarjutaluv, eelistab parasniiskeid mineraal- ja turbamuldi. Väga plastiline ja tugev juurestik. Eluiga 150-200 aastat.
Kasutamine:	puitu kasutatakse paberitööstuses. Eelkõige kasvatatakse vaigu saa mi seks.
Kasvatamine Eestis:	levinud pargipuuna, kuid on rajatud ka üksikuid metsakultuure. Kaotab dekoratiivse välimuse kahjuks juba 50-60 aastaselt ja väga palju esineb juure pessu ning okkatäi kahjustusi. Annab küllaltki hästi looduslikku uuendust.

 Abies balsamea- palsamnulg

 

Abies concolor- hall nulg

Areaal:	Põhja-Ameerika lääneosa mäestikes.
Suurus:	40-60 m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m.
Võra:	noorelt koonusjas, vanemas eas kuhikjas. Vabalt kasvades võib võra ulatuda maani.
Koor, võrsed:	tüvekoor tuhkjashall, sile, paks, vanemas eas pikuti lõhenev. Noored võrsed pruunikasrohelised või hallikad. Pungad ovaalsed, kollakasrohelised, läikivalt vaigused.
Okkad:	4–8 cm pikad, tipust teravnevad, kuid pehmed. Mõlemalt küljelt sinakas¬rohelised või hallikad. Valguse käes paiknevad poolpüstiselt, kõverdunult, var¬jus kamjalt.
Käbid:	Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt rohekad või punakad. Emas¬käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised või lillakaspunased, valminult hallikaspruunid, 7-13 cm pikad. Õitseb mais, käbid valmivad ja lagunevad ok-toobris. Seemned pruunid, suure helepruuni tiivaga.
Kasvutingimused:	külmakindel, kahjustusi on esinenud ainult karmimatel talvedel. Eelistab värskeid liivsavi muldasid. Küllaltki valgusnõudlik. Eluiga 300-350 aastat.
Kasutamine:	peamiselt saematerjalina. Kasvatatakse ka jõulupuuna.
Kasvatamine Eestis:	väga dekoratiivne ilupuu, sobib nii üksikpuuna kui ka rühma¬dena kasvatamiseks. Meie tingimustes on väga valgusnõudlik. Annab ka loo-duslikku uuendust. Suurimad puud Eestis on 27 m kõrged

Abies concolor- hall nulg

Abies koreana- korea nulg

Abies koreana- korea nulg

 

Abies sibirica- siberi nulg

Areaal:	Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia..
Suurus:	30…40 m, tüve läbimõõt kuni 1m.
Võra:	kitsas, koonusjas. Vabalt kasvades võib ulatuda maani. Oksad peened, rippuvad.
Koor, võrsed:	Tüvekoor tumehall, õhuke, vanemas eas veidi lõhenev. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Pungad ümarad, kaetud rohekashalli vaigukihiga.
Okkad:	1-3 cm pikad, painduvad, tipp ümardunud või sisselõikega. Pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhulõheribad. Valguse käes suunatud tihedalt võrse tipu suunas, varjus tavaliselt kamja asetusega. Püsivad puul 7-11 aastat.
Käbid:	Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emaskäbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised või lillakad, hiljem helepruunid, 5-9 cm pikad, püstised. Õitseb mais, käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos käbide pudenemisega, nii et puule jääb ainult käbiroots. Seemned helepruunid, läikivad, helepruuni või tumevioletja tiivaga.
Kasvutingimused:	Pakasekindel, kuid ei talu hiliskülmasid. Mulla suhtes nõudlik, eelistab viljakaid, hea drenaažiga mineraalmuldi. Varjutaluv ja küllatki halvasti laasuv, kuivad oksad püsivad kaua. Sammasjuurestik. Eluiga 150-200 aastat.
Kasutamine:	puidu saamiseks. Nuluvaiku ja okstest saadavat nuluõli kasutatakse ka ravimi- ja parfümeeriatööstuses.
Kasvatamine Eestis:	väga palju esineb ilupuuna mõisaparkides. Linnahaljastuses kasutada ei saa, kuna ei talu saastunud õhku. On rajatud ka metsakultuure. Vähesel määral annab ka Eestis looduslikku uuendust.

Abies sibirica- siberi nulg

Larix- lehis

Larix decidua- euroopa lehis

Areaal:	Kesk-Euroopa mäestikes ja Lõuna-Poolas.
Suurus:	40-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m.
Võra:	noores eas koonusjas, hiljem laiuv, ebakorrapärane, vanemad oksad horisontaalsed või rippuvad.
Koor, võrsed:	tüvekoor hallikaspruun, pikuti lõhenev, vanemas eas paksu korbaga. Noored võrsed hallikad, helekollased. Pungad kerajad, pruunid , vaigused.
Okkad:	pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad, pehmed. Puhkevad aprilli lõpul, kolletuvad ja varisevad novembri algul.
Käbid:	moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punased või rohelised, õitsemise ajal püstised. Valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad, kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb mai algul, seeme valmib septembri lõpus - oktoobris. Käbid avanevad halvasti, seemned varisevad järgmise aasta aprillist suve lõpuni. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule, noor võrse võib kasvada läbi käbi. Seemned helepruunid.
Kasvutingimused:	külmakindel, valgusenõudlik. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Eluiga kuni 500 aastat.
Kasutamine:	väärtuslik puit.
Kasvatamine Eestis:	väga palju vanades parkides, on rajatud ka üksikuid metsakultuure. Andnud vähesel määral ka looduslikku uuendust. Ebasoodsates kasvukohtades esineb lehisevähikahjustusi.

Larix decidua- euroopa lehis

Larix sibirica- siberi lehis

Areaal:	Ida-Euroopa lauskmaa põhja- ning kirdeosas, Uuralites, Lääne-, Kesk- ja Lõuna- Siberis kuni Baikali järveni.
Suurus:	40-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,2 m.
Võra:	noorena koonusjas, vanemas eas kuhikjas, ebakorrapärane, tugevate okstega.
Koor, võrsed:	tüvekoor hallikaspruun, pikilõheline, vanas eas väga paks korp. Noored võrsed kahvatukollased.
Okkad:	puhkevad aprilli lõpus, pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 kaupa kimpudes. Okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised. Okkad kolletuvad ja varisevad oktoobris.
Käbid:	moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kol-lakad. Emaskäbid punakasvioletjad või kahvaturohelised. Valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid. Seemnesoomused alaosas karvased, kattesoomuste tipud välja ei paista. Õitseb aprilli lõpul, seeme valmib septembri lõpul – oktoobris, varisemine algab kohe ja võib kesta kogu talve. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule. Seemned pruunid, tiivaga sama värvi.
Kasvutingimused:	külmakindel. Valgusenõudlik, ainult esimestel aastatel talub mõningat varju. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurestik hästi arenenud ja sügavale tungiv. Eluiga 200-300(500) aastat.
Kasutamine:	väga kõrgelt hinnatud puit - vastupidav ja mädanemiskindel.
Kasvatamine Eestis:	levinud ilupuuna, on rajatud ka üksikuid metsakultuure. Tahab viljakamaid lubjarikkamaid kasvukohti, kehvematel pinnastel esineb lehisevähikahjustusi.

Larix sibirica- siberi lehis

Larix kaemplferii- jaapani lehis

Pseudotsuga menziesii- harilk ebatsuuga

Areaal:	Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni.
Suurus:	40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m.
Võra:	Koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline.
Koor, võrsed:	tüvekoor noorelt sile, tumehall, hiljem väga paks ,lõheline või plaatjas. Noored võrsed hallikad. Pungad piklik-koonilised, terava tipuga, helepruunid, ilma vaiguta.
Okkad:	kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat.
Käbid:	isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt puna-sed või rohelised, valminult pruunid, 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt väl-ja. Õitseb aprilli lõpus või mai algul, seemned valmivad septembri algul ja varisevad alates septembri lõpust. Seemned beežid või helepruunid, seem¬netiib valkjaspruun, seemne külge kasvanud.
Kasvutingimused:	külmakindlus sõltub teisendist - külmakindlatest külmahelladeni. Eelistab viljakaid muldi. Nooruses poolvarjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline, kuid küllaltki pindmine. Eluiga kuni 400 aastat.
Kasutamine:	põhiliselt puidu saamiseks.
Kasvatamine Eestis:	alates 20.sajandi algusest. Rajatud ka metsakultuure, kuid põhi¬liselt siiski ilupuuna. Annab soodsates tingimustes ka looduslikku uuendust. Eestis saab kasvatada sinihalli ja halli teisendit, kuna roheline teisend on liiga külmaõrn.

Pseudotsuga menziesii- harilk ebatsuuga

 Tsuga canadensis- kanada tsuuga

 

 

Picea- kuusk

Picea abies- harilik kuusk

 

Areaal:	Euraasias alates 6.idapikkusest kuni 140.idapikkuseni. Areaal ei ole terviklik vaid kohati katkev ning eristatakse kahte alamliiki - euroopa ja siberi.
Suurus:	30-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 2 m.
Võra:	võib olla koonusjas, sammasjas, kuhikjas. Oksad noorelt teravnurga all, hiljem rippuvad. Võra kuju järgi eristatakse mitmeid erinevaid vorme.
Koor, võrsed:	hallikaspruun, vanemas eas plaatjas või soomusjas, küllaltki õhuke. Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid. Pungad teritunud tipuga, pruu¬nid, vaiguta.
Okkad:	kinnituvad võrsel olevale puidust näsale, 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga, valguse käes neljatahulised, varjus lamedad. Püsivad puul kuni 10 aastat.
Käbid:	isaskäbid ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Õitseb mai lõpus. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Valmivad oktoobri lõpuks, seemnete varisemine algab novembris, massiliselt veebruar-märts. Seemned on tuhmpruunid, tiib pruunikaskollane, seeme kinnitub tiivale lusikataolisesse õnarusse.
Kasvutingimused:	pakasekindel, niiskemates kasvukohtades võib vahel esineda hiliskülma-kahjustusi. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Juurestik on pindmine, seetõttu esineb sageli tormikahjustusi. Eluiga 400-500 aastat.
Kasutamine:	peamiselt puidu saamiseks. Kasvatatakse ka jõulupuudeks ja vaigu saa¬mi¬seks. Talub hästi kärpimist, mistõttu on ka levinud hekitaim.
Kasvatamine Eestis:	üks levinumaid Eesti metsapuid. Haljastuses kasutatakse väga palju erinevaid võravorme.

Picea abies- harilik kuusk

 

 

 

Picea glauca- kanada kuusk e. valge kuusk

 

Areaal:	Põhja-Ameerikas 45. ja 70. laiuskraadi vahel.
Suurus:	20-30(56) m, tüve läbimõõt kuni 60 (120) cm
Võra:	Koonusjas, jäikade teravnurga all paiknevate okstega. Vanas eas alumised ok-sad rippuvad.
Koor, võrsed:	õhuke, hallikaspruun, vanemas eas plaatjas või soomusjas. Noored võrsed helepruunid või hallikaskollased. Pungad helepruunid, ümara tipuga, vaiguta.
Okkad:	kinnituvad võrsel olevale puidust näsale, 1,5-2 cm pikad, neljatahulised, väga jäigad, värvuselt sinakasrohelised. Okkad on veidi kõverdunud ja suunatud võrse tipu poole.
Käbid:	isaskäbid ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminult käbid helepruunid, 3-8 cm pikad, seemnesoomused terveservalised, kumerad. Õitseb mais, seemned valmivad ja varisevad septembris. Seemned peaaegu mustad, seemnetiib helepruun. Seeme kinnitub tiivale lusikataolisse õnarusse. Peale seemnete varisemist jäävad tühjad käbid puule 1-2 aastaks.
Kasvutingimused:	külmakindel, võib esineda hiliskülma kahjustusi. Poolvarjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid kehvematel aladel jäävad mõõtmes tunduvalt väiksemaks. Juurestik on pindmine, kuid tormiheidet esineb ainult niiskematel kasvukohtadel. Eluiga 100-250 aastat.
Kasutamine:	Põhja-Ameerikas üks olulisemaid okaspuuliike. Puitu kasutatakse paberipuiduks ja saematerjaliks.
Kasvatamine Eestis:	kasvatatakse ilupuuna parkides ja aedades. Levinud on kääbusvormid. Vajab viljakat kasvukohta ja valgust, samuti kaitset kevadise päikespõletuse eest.

Picea glauca- kanada kuusk e. valge kuusk

 

 

 

Picea mariana- must kuusk

Areaal:	Kanada, Alaska ja USA kirdeosa
Suurus:	10-15 (30) m, tüve läbimõõt kuni 30 (90) cm.
Võra:	kitsaskoonusjas, sageli ebakorrapärane, oksa peened ja lühikesed, vanemas eas rippuvad.
Koor, võrsed:	tüvekoor hallikas- või punakaspruun, vanas eas kestendav või soomuseline. Noored võrsed peened, punakaspruunid, tihedalt karvased. Pungad pruunid, munajad, ilma vaiguta, alumised pungasoomused on pikad ja ahenenud tipuosaga, mis ulatub punga tipuni.
Okkad:	kinnituvad võrsel olevale puidust näsale, neljatahulised, sinakasrohelised, 0,6-1,5 cm pikad, teritunud tipuga, paiknevad väga tihedalt.
Käbid:	isaskäbid ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakad või lillakad, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminud käbid hallikas- või mustjaspruunid, 1,5-3,5 cm pikad. Seemned väikesed, kinnituvad tiivale lusikataolisse õnarusse. Seemnesoomused jäigad, ebaühtlaselt saagja või lainja servaga. Õitseb mais, seemned valmivad sügiseks, kuid käbid avanevad halvasti ja seemnete varisemine võib kesta mitu aastat. Tühjad käbid jäävad aastateks puule.
Kasvutingimused:	külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid kehvadel pinnastel kasvab põõsakujulisena. Varjutaluv. Juurestik pinnalähedane. Eluiga 200-250 aastat.
Kasutamine:	puitu kasutatakse paberitööstuses. Kuulub pioneerliikide hulka, mistõttu on oluline keskkonna seisukohalt.
Kasvatamine Eestis:	kasvatatakse ilupuuna gruppides, tahab parasniisket kasvukohta ja valgust. Levinud on võra- ja kääbusvormid.

Picea mariana- must kuusk

 

 

Picea omorika- serbia kuusk

Areaal:	Balkani poolsaar.
Suurus:	30-40 m
Võra:	kitsaskoonusjas, vanemas eas sammasjas. Oksad lühikesed, alumised rippuvad, ülemised rõhtsad.
Koor, võrsed:	tüvekoor õhuke tumepruun, vanemas eas plaatjas. Noored võrsed pruunid, karvased. Pungad terava tipuga, vaiguta.
Okkad:	kinnituvad võrsel olevale madalale näsale, 1-2 cm pikad, küllaltki lamedad, pealt tumerohelised, alt heledad, kahe õhulõheribaga. Noortel puudel okkad õhukesed, nõeljad, vanematel paksud, tömpteravad.
Käbid:	isaskäbid ovaalsed, helepunased, paiknevad eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakasvioletsed, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paikne-vad eelmise aasta võrse tipuosas. Sügisel käbid mustjaspunakad, 4-5 cm pikad, varisenud käbid tumepruunid. Seemnesoomused kumerad, peensaagja või ter-ve servaga. Seeme valmib talve alguseks, variseb järgmisel kevadel. Seemned tumehallid või mustad, tiib helepunane. Seeme kinnitub tiivale lusikataolisse õnarusse.
Kasvutingimused:	külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Küllaltki varjutaluv.Eluiga üle 300 aasta.
Kasutamine:	Balkani poolsaare endeemne liik. Areaal on umbes 500 km², millest enamus on kaitse all. Väga levinud haljastuses oma kitsa võra ja kahevärviliste okaste tõttu.
Kasvatamine Eestis:	levinud ilupuu aedades ja parkides. Vähesel määral andnud ka looduslikku uuendust.

Picea omorika- serbia kuusk

 

Picea pungens- torkav kuusk

Areaal:	Põhja-Ameerikas Kaljumäestiku kesk- ja lõunaosas.
Suurus:	25-30 m, tüve läbimõõt kuni 60 cm.
Võra:	koonusjas, korrapärane, vanemad oksad horisontaalsed või rippuvad.
Koor, võrsed:	hallikaspruun, kestendav või plaatjas. Noored võrsed helepruunid, läikivad. Pungad suured, oranžpruunid, koonilised.
Okkad:	kinnituvad võrsele puidutaolisele näsale, 2-3 cm pikad, neljatahulised, nõeljad, jäigad. Okkad on kaetud vahakihiga, seetõttu on nad sinakasrohelised või rohekashallid. Hõbedane värvus on eriti tugev noortel okastel.
Käbid:	isaskäbid ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel. Emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminult käbid helepruunid, 5-11 cm pikad. Seemnesoomused õhukesed, elastsed, lainelise või saagja servaga, asetsevad kohevalt. Õitseb mais-juunis, seemned valmivad septembri lõpul - oktoobris ja varisevad kuni talveni. Seemned väikesed, mustad, heledama tiivaga. Seeme kinnitub lusikataolisse õnarusse.
Kasvutingimused:	külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu niisket pinnast. Väga valgusnõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Eluiga 400-600 aastat.
Kasutamine:	puidu saamiseks, väga palju ka haljastuses, kuna talub hästi saastunud õhku.
Kasvatamine Eestis:	väga levinud ilupuu, kasvatatakse nii üksikpuuna kui grupiti. Levinud on ka mitmed võravormid.

Picea pungens- torkav kuusk

Pinus- mänd

Pinus mugo- mägimänd

Areaal:	Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes.
Suurus:	alates 0,2 m põõsast kuni 20 m kõrguse puuni.
Võra:	madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad sageli kaardunud.
Koor, võrsed:	tüvekoor õhuke, pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga.
Okkad:	pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga tihedalt, püsivad puul 4-6 aastat.
Käbid:	isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, rohekaskollased või punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul lillakaspruunid, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall.
Kasvutingimused:	külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, põhiliselt mägede puu. Juurestik väga tugev ja plastiline. Lühiealine, eluiga kuni 70 aastat.
Kasutamine:	puidu saamiseks vähe, kuid ta on oluline mäenõlvade kaitsmiseks.
Kasvatamine Eestis:	väga levinud haljastuses, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Kasvatatakse samuti mitmeid teisendeid ja võravorme.

Pinus peuce- rumeelia mänd

Pinus mugo- mägimänd

 

 

Pinus cembra- alpi seedermänd

Areaal:	koosneb kahest osaareaalist, mille vahemaa on üle 2000 km. Vastavalt sellele on liik jaotatud kaheks alamliigiks, mis on küllaltki sarnased ja millel saab kindlalt vahet teha ainult seemnete päritolu teades. Kesk-Euroopa mägedes kasvab euroopa alamliik ja Euroopa kirdeosas, Lääne- ja Kesk-Siberis, Baikali järve taga, Põhja-Mongoolias siberi alamliik.
Suurus:	euroopa alamliik 10-25 m, siberi alamliik kuni 35 m.
Võra:	noorelt kitsaskoonusjas, hiljem sammasjas või ovaalne, sageli ümardunud ladvaga, tiheda, kuid ebakorrapärase võraga.
Koor, võrsed:	noorelt tüvekoor rohekashall, sile, vananedes pruunikashall, soomusjas või pikilõheline. Noored võrsed tugevad, pruunikaskollased, tihedate roostepruunide karvadega. Pungad hallikaspruunid, koonusjad, vaigused.
Okkad:	pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. Euroopa alamliigil 5-9 cm, siberi alamliigil kuni 12 cm pikad, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut valkjad. Okkad püsivad puul 3-5 aastat.
Käbid:	isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, tumepunased. Emaskäbid püstiselt, lühikese rootsuga 1-5 kaupa noore võrse tipus, algul tumepunased, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult punakaspruunid, 5-8 cm pikad, tömpmunajad, vahel ebakorrapärased. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta sügisel ja varisevad järgneval sügistalvel kinniselt. Seemned on munajad, pruunid, ilma tiivata ja paksu kestaga.
Kasvutingimused:	külmakindel, eelistab viljakamaid parasniiskeid muldi. Küllaltki varjutaluv. Juurestik on hästi arenenud ja sügav. Eluiga 500-600 aastat.
Kasutamine:	väga oluline puidu saamiseks. Seemned on söödavad ja seetõttu on liigil tähtis roll metsa ökosüsteemis.
Kasvatamine Eestis:	ilupuuna parkides. Ilusa võra säilitamiseks vajab palju valgust. Kasutatakse ka mitmeid võravorme.

Pinus cembra- alpi seedermänd

 

Pinus pumila- kääbus seedermänd

Pinus sylvertris- harilik mänd

Areaal:	Euraasias Šoti läänerannikust kuni Ohhoota mereni.
Suurus:	45-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m.
Võra:	oleneb palju kasvukeskkonnast. Noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas, metsas kitsas.
Koor, võrsed:	tüve ülemises osas koor oranžikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused.
Okkad:	pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat.
Käbid:	isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga, mis kinnitub tangjalt ümber seemne.
Kasvutingimused:	külmakindel, valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimustes. Juurestik väga plastiline ja suure ulatusega. Eluiga kuni 300-400 aastat.
Kasutamine:	eelkõige puidu saamiseks. Kasutatakse ka vaiku. Kasvatatakse parkmetsades, kuna eritab mikroobe hävitavaid fütontsiide.

Pinus sylvertris- harilik mänd

Juniperus- kadakas

Juniperus communis- harilik kadakas

Areaal:	Euraasia kesk- ja põhjaosa, Põhja-Aafrika, Põhja-Ameerika
Suurus:	padjandvormist kuni 10-15 m puu või laiuva põõsani.
Võra:	sammasjas, munajas või laiuv, tihe püstiste okstega, sageli mitmetüveline.
Koor, võrsed:	tüvekoor noores eas hallikaspruun, lehtedena kestendav, hiljem mada­la­vaoline. Võrsed kolmekandilised, punakaspruunid.
Okkad:	1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad, pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad. Püsivad puul kuni 4 aastat.
Käbid:	kahekojaline, kuid esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses.
Kasvutingimused:	külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Küllaltki valgus­nõudlik. Juurestik on pinnapealne, kuid tugev. Juurtel esineb mükoriisa. Eluiga kuni 1000 aastat.
Kasutamine:	puit on olnud hinnatud läbi aastate, seetõttu on areaal tunduvalt vähenenud ja enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Kadakamarju kasutatakse toiduainetetööstuses ja ravimites. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme.

Juniperus sabine- sabiine kadakas

Areaal:	Kesk-ja Lõuna-Euroopa mägedes, Krimmi poolsaarel, Siberi lõunaosas.
Suurus:	2-5 m
Võra:	lamav või tõusvate okstega põõsas või ebakorrapärase võraga laiuv madal puu.
Koor, võrsed:	tüvekoor sile, punakaspruun. Võrsed peened , nõrgalt kandilised.
Okkad:	ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised. Noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad. Viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega.
Käbid:	esineb nii ühe- kui kahekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Peale viljastumist arenevad kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad. Valmivad esimese aasta sügisel või järgmisel kevadel. Viljas on 1-3 ovaalset seemet.
Kasvutingimused:	külmakindel. Mullastikusuhtes vähenõudlik, kuid väga valgusnõudlik.
Kasutamine:	levinud mäenõlvadel. Talub hästi saastunud õhku, mistõttu kasutatakse palju linnahaljastuses. Viljad ja lehed on mürgised ja neid kasutatakse ka ravimitööstuses.
Kasvatamine Eestis:	küllaltki levinud haljastuses, kasvatakse mitmeid vorme.

Thuja- elupuu

Thuja koraiensis- korea elupuu

Thuja occidentalis- harilik elupuu

Thuja plicata- hiigel elupuu

Taxaceae- jugapuulised

Taxus- jugapuu

Taxus baccata- harilik jugapuu

Taxus cuspidata- ida- jugapuu

Cupressaceae- küpressilised

Chamaeyparis- ebaküpress

Chamaeyparis pisifera- mägi ebaküpress

Chamaeyparis lawsoniana- kalifornia ebaküpress

 

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/nimekiri.htm