Suvelillede SWOT

Generatiivne paljundamine.

Ülesandeks on põhjendada miks on suvelilli otstarbekam seemnest paljundada?

Suvelililli saab paljundada seemnest kuid ka mõningaid pistikutena.

Iseasi kas generatiivne paljundamine on kodustes tingimustes endal mõistlik ja otstarbekas teha sest see nõuab palju nõuetele vastavat ruumi mis oleks vähemalt +10 kraadi ja lausa ideaalne 18-25 plusskraadi ning kus oleks piisav valgus ja palju vaba pinda.

Oleneb ka muidugi kogustest mida kasvatada. Terve aiatäie taimede kasvatamiseks ilmselt tuleks lasta mehel ehitada küttega ja valgustusega kasvuhoone sest oma eluruumides oleks juba poolest talvest tuba seemnekaste,-karpe ja -kassette täis.

Võimalus on istikuäridest ja kasvandustest osta juba valmis istikuid.

Ilma ettekasvatamiseta oleks suvelille peenar suhteliselt igav kuna kevaded on pikad ja suved mitte ja "sügis" kärme tulema.

  Taimede ettekasvatamine annab meile võimaluse näha õitsemas ka taimi kelle seemnest õidepuhkemiseni kuluv aeg on 10...12nädalat nt. kõrge, madal, ahtalehine peiulill.  ja 13...14nädalat nt.aed-raudürt, sinilobeelia, hübriidpetuunia.

 Taimed kelle õitsemiseni kulub 8...9nädalat võib külvata avamaale kasvukohale nt. rukkilill, harilik kosmos, türgi mustköömen.

EGA park Erfurdis, Saksamaal

  Külvikasti külvtakse väikesed seemned ja ka kasutatakse seda siis kui seemneid on palju.

Kasti põhja võib panna 1-2 cm paksuse ajalehe ja siis täidetakse sõelutud kasvusubstraadiga millesse külvatakse valitud seemned. 

  Külvikarpi külvatakse väiksemaid seemneid ja kui seemneid on vähe. Karp täidetakse substraadiga analoogselt külvikastiga.

  Külvikassetti kasutatakse siis kui külvatavad seemned on suuremad, et neid on võimalik ühekaupa külvata. Kassette on plastikust ja turbast (ühekordeks kasutamiseks). Külvikasett täidetakse ääretasa substraadiga, ühtlaselt ja kõik avad ning põrutatakse vastu lauda, et tihendada veidi kasvuturvast. Seejärel markeeritakse külvikohad. Iga kasettiava keskele tehakse auguke kuhu pista seeme. Augu sügavuseks võib arvestada kolmekordne seemne suurus.

  

  Väikesed potid sobivad suurtele seemnetele, nii suurtele mida ei ole võimalik külvikasti külvata. Täidetakse samuti kasvusubstraadiga ja külvatakse seeme.

  

  Turbatabletid on spetsiaalselt turbast ja riidega kaetud vahendid mida kasutatakse siis, kui seemneid on vähe ja neid on üksikult võimalik külvata.vaata.

Kui kastid karbid valitud ja ettevalmistatud siis külitakse seemned(ridadena või hajuselt) mis kaetakse tõusempõletiku vältimiseks pestud liivaga ning seejärel pannakse katmikkiht mis on kolmekordse seemne paksune.

 PS! Imeväikeste ja valgusidanevaid seemneid ei kaeta vaid jäätakse kasvusubstraadi pinnale.

Turbatabletis kasvavaid seemneid liiva ega muu kattematerjaliga ei kaeta.

Nüüd tuleb loota jõudsa idanemise peale mida soosivad soe ruum ja piisav valgus(mitte ülearune)

Ülesandeks on veel jälgida kas kasvumaterjal on piisavalt niiske ja kasta võib ainult eelsoojendatud veega, 18 kraadi. Ja nii nad tärkavadki hoole ja armastuse all.

Et nad ikka veelgi ilusamaks ja tugevamakas kasvaksid on vaja külvikastidesse ja karpidesse külvatud taimed idulehefaasis pikeerida, et neil oleks rohkem valgus ja ruumi. Väga selge ja hea õpetus on meie õpetajal siin

3-4 nädalat peale pikeerimist tuleb taimed potistada ehk istutada potti. Potistamise  vajadusest annab märku taimede suurus. Potid valitakse vastavalt taime suurusel. Istutatakse samale kõrgusele mis enne ja juured peavad vabalt ära mahtuma. Juured ei tohi olla kõveralt ega kägaras. Ka liiga suure poti kasutamine pole hea.

Kui taimekesed on saanud õnnelikult potistatud siis on neil aega veel kasvada  ja siis saame juba istutada nad soovitud kasvukohale mis on kenasti ettevalmistaud.

Centaurea cyanus

kasutatud pildid ja õppematerjal:
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/pikeerimine.html

http://www.theseedden.com/Gallery/centaurea-cyanus.jpg

http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/index.html

http://www.hortes.ee/est/seemned-sibulad/kulvitarbed/f-898

http://ak.rapina.ee/e-ope/haho/istutusalad/suvelillepeenar/p6.htm

Skarifitseerimine ja stratifitseerimine

 Võrdlev ülevaade seemnete töötlemise protsessidest mis soodustavad nende idanemist.

Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine

• Kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnetu puhul.
• Protsess mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks
•  On erinevaid mooduseid
  1.   mehaaniline skarifitseerimine-  segatakse, raputatakse anumas liiva, kruusa, klaasipuruga. Liivapaberiga hõõrudes või noaga kesta vigastades.
  2.   keemiline skarifitseerimine-  kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet.
  3.   termiline skarifitseerimine-  seemnete töötlemine kuuma ja külma veega.

•   Skarifitseerimine on ajaliselt kiire protsess 1-3 päeva

Seemnete töötlemine kuuma veega.

Seemnete töötlemine liivapaberiga, et vigastada seemne kesta.

Seemnete töötlemine noaga seemne kesta lõhesid lõigates.

 Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine

• Kasutatakse seemnete korral kellel on pikk puhkeperiood
• Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-,  niiskus-, õhurežiimi tingimustele teatava aja jooksul.

•  Seemneid saab kihitada ühel viisil, liiva ja turba segus 1:1, segades, kontrollides ja õhutades substraati 1..2 korda kuus.
• Stratifitseerimine on ajaliselt pikk protsess 1. kuust kuni 2. aastani.

Liiva ja turba segu milles seemnete idanemise protsess kiireneb.

 Täpsemalt annab selged õpetussõnad materjal mille leiate siit.

 kasutatud lingid:
 http://www.seemnemaailm.ee/articles/print.php?number=329
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=224
http://www.tlu.ee/~katrinu/kodune_5/oppematerjal.html

huhuhuuu...

  Olen kuulnud erinevatest õpimeetoditest ja soovitavalt peab iga inimene enda jaoks leidma ideaalse.
Kellel meist on suurepärane piltmälu, numbrimälu, teisel aga nimed kohe üldse ei talletu.
  Ma tunnistan ausalt, et igasugused võõrkeeled pole minu tugevaimad küljed, võiks lausa öelda, et kõige nõrgem koht üldse. Õnneks pole vaja meil ladinakeelt kõnekeeleks õppida piisab vaid mõnest sajast taime nimest.
  Kui meie kodutööks jäi nimede õppimine siis alustasime lühematest nimekirjadest ja täitsa üllatavalt õnnestus isegi meelde jätta. Nüüdseks on nimekirjad läinud 54 realiseks, järgmine nimekiri 73 nime ja vahepeal veel looduslikke taimi 50...huhuhuuuuu... Vaatasin seda ja alustasin algusest, vaatasin teise, kolmanda ja lõpuks veerisin lihtsalt pool mahust lihtsalt kokku. Hullumeelne!- tundus mulle sellel hetkel ja vastamiseni 2 nädalat vaid aega. Alustasin uue hooga uuesti...aga jälle sama lugu.

  Sain siis aru, et ma ei ole valmis psühholoogiliselt vaatama tõtt terve lehekülje võõraste nimedega.

   Proovin teisiti. Kõrrelistega õnnestus mul suurepäraselt õppiviis kui vaatasin järele millised nad välja näevad ja hakkasin seoseid looma. Kõik selge... Proovin suvelilledega ka. Ja siis...lõpuks olid kõik ühesugused. Vaja midagi muud. Nime kaardidki on tehtud kõrrelisi ja maitsetaimi õppides, algselt muidugi plaanisin teha kõik piltidega ja puha aga ajaliselt oleks vastamispäev märkamatult mööda läinud enne kui oleksin valmis saanud. Andsin tütrele kaardid ja tema näitas, mina vastasin...lihtne ja ladus. Siis need 54 suvelille, eraldi kaartidele. Tundus hirmus kaartide lehitsemine. Mis siis saab nüüd?

  Paar päeva ei vaadanudki seda lehte ja siis leidsin viisi mis mulle sobiks. Kirjutasin 6-7 kaupa nimesid eraldi sedelitele, ikka nii, et ühel pool ladina keeles ja teisel pool eesti keeles PS! siis ei saa silmanurgast piiluda :) Ja alustasin õpinguid. Võin olla uhke ja tulemus on endale rahuldav, unepealt veel just ei teaks kõiki aga mõtleksin vastuse siiski välja. Veel on mõni päev aega vastamiseni.

  Igal ühel meil on oma viis kuidas mälu kasutada ja mille tarbeks aga tunnistan, et olen suhteliselt mugavalt viimastel aastatel laiselnud olukorras kus pole vaja mäletada muud kui seda, et kus lapsed on ja mis neil vaja.
  Kõike seda mis koolis õpetatakse on mul ju endal tulevikus vaja nii, et loon seosed mis on püsivamad.

Olen ikka veel indu täis ja kuni ma suudan annan endast maksimumi.

Morfoloogilised tunnused.

Eriogonum grande var. rubescens

Saxifraga purpurea

Tiarella

Ajuga reptans

Lavandula angustifolia

pildid linkidelt:

http://davesgarden.com/guides/pf/showimage/285222/

 http://orchidcrossley.blogspot.com/2010_03_01_archive.html

 http://blog.northerngardener.org/great-plants-for-northern-gardens-day-9-foamflower/

http://en.hortipedia.com/wiki/Ajuga_reptans
 http://www.burncoose.co.uk/site/plants.cfm?pl_id=2478

kasutatud kirjandus:
"Madalakasvulised püsililled" A. Süvalepp, M. Süvalepp

kui koht on vale....

   Lilled ja ka muud taimed on ilusad ja lopsakad siis kui nad elavan täisväärtuslikku elu. Saavad vajalikul hulgal valgust, niiskust ja toitaineid. Ilmselt ei kohaneks varsakabi kunagi kõrbes ja kaktus ei rajaks elu sisse isegi sunniviisiliselt tiigikaldale.

Varsakabi- Caltha palustris

   Taimed kes vajavad toitaineterikast ja niisket mulda (mesofüüdid) (nt:päevaliilia, kuutõverohi jt.) on keerulises olukorras liivasel ja paesel maal mida aga armastavad jäägitult kserofüüdid(nt: mägisibul, kukehari,kadakkaer).

 Niiskuselembesed on kuivas kidurad ja värvist ära,puudub lopsakus ja õitsemine on kasin või puudub hoopiski. Nende lehed on suured ja õhukesed ega suuda niiskust hoida. Stepialadel, kivikutel, nõmmede- ja paepealsetel aladel kasvavad taimed on paksude, lihavate väikeste karvadega varustatud lehtedega mis hoiavad hästi niiskuse tagavarasid.

Filipendula- angervaks, on niiske kasvukohaga kohastunud taim e.hügrofüüd

   Kõrgekasvulised püsililled vajavad igal aastal uute võsude kasvatamiseks palju toitaineid seega toitainete ja huumuse vaene muld pidurdab taime kasvu ja õite rohkust. Liigniiskes mullas on aga hapniku puudus ja taime juured kipuvad mädanema. Stepi taimed mis tahavad hästi õhutatud maad, liivast või kivist ei talu just liigset niiskust ja rasket mulda.
  Nad pole päris nõus ilutsema päikesepaistes aga puudealuses kiviktaimlas tunnevad ennast kuninglikult.
   Mulla happelisust ja toitainete väärtus on võimalik mullas tasakaalustada kuid looduslikku niiskust ja valgust on keerulisem reguleerida.
  Liigniiskust ja üleujutusi taluvad vähesed taimed muidugi va. varsakabi, vesikupp, valge vesiroos.

   Seega oleks mõistlik lasta taimede lkasvada neile sobivas kasvukohas ja mõelda kus nad looduses ise kasvaksid. Soodsad tingimused annavad meile kauni vaatapildi vähese vaevaga. Kauneid taimi on parasjagu palju, et igale kasvukohale vastavalt saaks kujundada lopsaka ja kauaõitseva aia  ilma, et peaks maailma muutma.

Pildid linkidelt:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_varsakabi
 http://aiakujundus.planet.ee/kodukas%202013/tehtud%20tood/kiviktaimla.JPG
 http://anneaed.blogspot.com/2011/05/magisibulad.html
 http://www.oakridgegardencentre.com/wp-content/uploads/2011/06/filipendula2.jpg

Lillede klassifikatsioon

I. ülesanne

 Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled e. püsikud üksteisest?

•   Üheaastastele lilledele on omane kasvada ühe aasta jooksul seemnest, puhkeda õitsele, viljuda ja kasvatada seemned.                        

saialill- Calendula oficinalis

lillhernes- Lathyrus odoratus

                                                                                                          

sinilobelia- Lobelia erinus

•  Kaheaastased lilled kasvatavad esimesel aastal lehed ja varred ning teisel aastal õitsevad viljuvad ja kasvatavad seemned

verev sõrmkübar- Digitalis purpurea

aed-lõosilm - Myosotis alpestris

tokkroos- Alcea rosea

• Mitmeaastasteks lilledeks e. püsikuteks loetakse lilli mille eluiga on pikem kui kaks aastat.

helmikpööris- Heuchera sp.

Lähis- kirburohi - Polygonum affin

punane siilkübar- Echinacea purpurea

pildid linkidelt:
 http://botanix.org/lathyrus-odoratus-sweet-pea/

http://www.croftonplants.co.uk/products/details/?id=61

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Calendula_officinalis_and_sky.jpg

http://www.botanika.lt/kolekcijos/Digitalis%20purpurea2.html

http://www.zcjh.cz/picture/Filunafotky/Mate%E8nice/Myosotis%20alpestris4.jpg

http://www.guiadejardineria.com/conoce-a-la-malva-real-o-alcea/
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heuchera_cultivars_at_BBC_Gardeners%27_World.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/Bistorta_affinis#mediaviewer/File:Polygonum.jpg
http://www.toroplanet.com/flowers_plants/echinacea_purpurea-pictures-87.html

Väikesed sammud aitavad teha suuri samme

Samm-sammult liigun eesmärgi poole ja see tunne, et õpin vaid endale on väga tugevalt tunda. Suurt survet pole samas on rida kohustusi mis ära teha. Seni kuni kõik veel huvi pakub on need ülesanded vaid juhiks mis juhivad õiges suunas. Algselt ülekohtuselt palju ladinakeelseid taimenimesid õppida ei näigi enam nii asjatu, mis siis ikka, tuleb ennast veidike rohkem sundida olulist meeles pidama mida just kodus lastega vaja läinud pole. Igal juhul olen ma täis indu ja uudishimu ning ootan juba kevadet mil julgelt saab mõne uue peenraga alustada.

Lagurus ovatus - jänesesaba, minu hetke lemmik kõrreline.

 

http://www.mooiemoestuin.nl/2012/06/page/2/